Maavalitsuse saalis korraldatud infopäeval rääkis Ida-Virumaa Talupidajate Liidu direktor Arvo Aller projektist, mille eesmärk on anda talupidajatele-loomakasvatajatele teiste elualade töötajate ja ettevõtjatega võrdsed puhkusevõimalused. Töötatakse välja ja käivitatakse talupidajate asendusteenistus talunikele puhkuse andmiseks, töö- ja puhkeaja paindlikuks kasutamiseks ning töö- ja pereelu paremaks ühitamiseks.
Perega puhkusele polegi pääsenud
Kogu Eestit hõlmava ning kolme ja poole aasta pikkuse Equal programmi projekti juhtpartner on Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL). Seitsme miljoni kroonisest eelarvest tuleb lõviosa Euroopa Sotsiaalfondilt, Eesti riigi poolne toetus ulatub 1,7 miljoni kroonini, taluliidu enda panus on üle 350 000 krooni.
?Talupidajad ja loomakasvatajad on seotud katkematu tootmisprotsessiga, loomad vajavad söötmist-jootmist ja hoolitsust iga päev. Taluperel puudub võimalus puhata. Teisalt ei laiene FIE-le, kellena talunikud sageli tegutsevad, töö- ja puhkeaja seadus. Kas ja millal FIE puhkab, on tema enda mure. Pidev tööprotsess viib aga kurnatuse ja läbipõlemiseni,? kommenteeris Aller projekti ellukutsumise põhjust. Talupidajad on tööturul diskrimineeritud seisus. Väiketalud ei suuda palgata ka abitööjõudu, mis suuremale tootmistalule jõukohane.
Haavakivi külas Madise talus sadakonda siga pidav taluperemees Meelis Mõisa ei mäleta, millal viimati endale puhkust lubada sai. ?Kui mõnikord väga tarvis, saab päevaks-paariks kodunt ära minna, siis talitavad loomi pereliikmed. Aga terve perega puhkamine ei tule kõne allagi,? ütles Mõisa.
Alleri sõnul võib olematu puhkuse tagajärgedena näha talupidamise populaarsuse kahanemist ja külade tühjenemist.
?Asendusteenistus on asendustöötajate organiseeritud tegevus talupidajatele puhkuse andmiseks,? selgitas Aller. ?Selle käigus saab pererahvas puhata kogu tootmistegevusest ? teenusega kaetakse kõik tootmisega seotud ülesanded loomade talitamisest igapäevaotsuste langetamiseni.?
ETKL-i peadirektor Kaul Nurm rääkis Maalehele, et asendusteenistuse loomise vajadusest on kõneldud kümne aasta jooksul nii taluliidu sees kui poliitikutele.
Poolteist aastat tagasi võttis Riigikogu vastu maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse, kuhu taluliidu algatusel oli lisatud põllumajandustootja asendamise toetus. Selle järgi hüvitatakse vähemalt viie loomühiku jagu põllumajandusloomi pidavale tootjale osaliselt kuni 28-päevase asendamise kulud. Eeltingimuseks on, et taotlusele eelnenud kalendriaastal ei töötanud tema juures tähtajatu lepinguga ainsatki palgalist, välja arvatud pereliikmed.
PRIA andmetel tegutseb Eestis umbes 2000 talunikku, kellel on õigus asendajat taotleda.
Projekti esimeses etapis tuuakse asendustöötaja koolitusele 200 kandidaati, kellest 80 saavad põllumajandustootja II kutsestandardile vastava kutse ning hakkavad hiljem sel alal tööle. Väljaõpet korraldab koolituslitsentsi omav Harju Taluliit, lisaks teoreetilisele osale sisaldab õpe talupraktikat.
Projekt hõlmab ka ulatusliku teavitustegevust ja talupidajate ettevalmistamist asendusteenuse kasutamiseks.
Konkreetne nägemus asendaja tööülesannetest kujundatakse välja projekti käigus pärast uuringu ja käivitusseminaride läbiviimist, rääkis Aller. ?Iga tootjaga sõlmitakse konkreetne leping vastavalt tootja soovidele, kus sätestatakse töökohustused, tööde maht ja riskide maandamine.?
Kõige tähtsam on usalduse võitmine
Odivere küla Ulge talu peremees Aivar Kütt näeb asendusteenistuse positiivsete külgede kõrval üht ettevaatlikuks tegevat aspekti ? asendaja usaldusväärsust: ?Igaüks ei pruugi lubada oma valdustes talitama võõrast inimest.?
?Loomulikult on asendusteenistus äärmiselt tarvilik. Kui ikka vaatad, kuidas teised inimesed sooja suvepäikest naudivad, aga sina pead kogu ärkveloleku aja oma talumajandusega rahmeldama, siis tekitab see stressi küll,? kirjeldas Kütt ilmselt iga taluniku muret.
Kütt on asendusteenistusega kursis tänu Soomes sel alal töötavale tuttavale, kes on töö ja eluga väga rahul.
Soomes korraldab peretaludes puhkuseandjate tööd riiklik süsteem, juhindudes seadusest ning rakendudes koostöös kohalike omavalitsustega. Riigi ja kohalike omavalitsuste rahastusele lisanduvad kindlustusvahendid ja talunike osamaksed. Asendusgraafikud korraliste puhkuste aegadega koostatakse aasta alguses. Vähemalt kaks nädalat oma puhkusest peab talupidaja kasutama järjest, muidu talle toetatud asendust ei anta.
Soomes on alates 1991. aasta sügisest kaks ja pool aastat asendustalunikuna töötanud ka praegune sotsiaalminister Jaak Aab. Maalehele antud intervjuus tunnistas Aab, et kuigi asendusteenistust peeti lihtsaks füüsiliseks tööks, oli tegelik vastutusekoorem talumajapidamise korrasoleku ja loomade talitamise eest väga suur.
Riiklikult toetav ja läbi kohalike omavalitsuste toimiv asendusteenistuse süsteem on käigus ka Rootsis, asendustalunikud töötavad Taanis, Saksamaal ja mujalgi.
Eesti seni ainsaks kogemuseks on Rõuge taluseltsi projekt, millest projektijuht Kaja Kesküla annab ülevaate talupidajate keskliidu veebilehel. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis koolitati välja kolm asendajakandidaati, kelle hulgast talupraktika ajal valiti välja üks. Määravaks sai just usalduse tekkimine praktika käigus.
2003. aastal töötas asendaja Tuuli Piir üheksas talus, kus ühele täistöökohale saadi aastas 28 päeva asendust. Iga talupidaja maksis selle eest osalustasuna aastas 2400 krooni. Ülejäänu saadi toetusena Rõuge vallalt. Asendussüsteem töötas talunike ja asendaja vastastikuse info vahetamise ning kokkuleppe tulemusel.
Mullu kasvas asendaja kasutamise eest makstav osalustasu 400 kroonile kuus, kuna vähenes vallapoolne toetus. Osalustasu ületas juba mõne talumajapidamise taluvuspiiri.
Detsembris planeeritakse talupidajate asendusteenistuse projekti Jõgevamaal detailsemat tutvustada. Projektis koolitatavatena osaleda soovivad Jõgevamaa inimesed võivad täpsema teabe saamiseks ühendust võtta Ida-Virumaa Talupidajate Liidu veebilehel www.ivtl.ee märgitud kontaktidel.
ANDRES LOORAND
