Tallinna Linnateatri näitlejale Argo Aadlile anti kätte Oskar Lutsu huumoripreemia

Pühapäeval anti Palamusel välja 32. Oskar Lutsu huumoripreemia. Seda annavad välja Palamuse Kultuur ja Jõgeva vallavalitsus. Preemiasumma koguneb huumorisõprade – üksikisikute ja asutuste-ettevõtete – annetustest. Tänavu laekus laureaadi pangaarvele 4390 eurot ja 40 senti.


Jõgeva vallavanem Tiit Lääne andis Argo Aadlile traditsioonilise kingitustena üle ahjuroobi ja skulptor Ahti Seppeti taiese, mis kujutab kolmveerandit õuna. Ahjuroobil on oluline osa iga-aastases preemia kätteandmise tseremoonias. Nagu eelmisedki, löödi ka Argo Aadli laureaadiks, kui ta Tootsi kombel ühele põlvele laskus ja ahjuroobile toetus.

Huumoripreemial 63 toetajat

Staažikatele annetajatele Anne ja Villu Reiljanile anti samuti üle Ahti Seppeti taies – pronks-õunaveerandik. Nagu tavaks, valib žürii laureaadi välja rahva esitatud kandidaatide hulgast. Tänavu oli neid kaheksa.
Annetajad ja ka muul moel toetajad oli kokku 63. „Kõige suuremat annetust ma hea meelega eraldi välja ei tooks, aga võin öelda, et see tuli ikkagi ettevõtetelt,“ selgitas Palamuse Kultuuri juhataja Ehtel Valk.
Arvestades eriolukorra äsjast lõppu oli üritus välja kuulutatud Palamuse lauluväljakul, kuid pühapäevahommikune vihm sundis korraldajaid kiiresti Palamuse rahvamaja kasuks otsustama.
„Väga oleks tahtnud teha seda üritust õues, aga ega ilma vastu ikka ei saa,“ nentis Ehtel Valk. Huvilisi oli tulnud kokku päris palju ning kõik rahvamaja saali ei mahtunud. Argo Aadli tähelepanu ja tunnustuse pälvinud lavakujundus oli Palamuse rahvamaja perenaise Aive Koksi ja Ehtel Valgu koostöö. „Paljud rekvisiididki on pärit perekond Kokside ja minu kodust,“ ütles Valk.
Tõenäoliselt on Argo Aadli rahvast kõige rohkem naerutanud miilitsamees Jüri Kessnerina teleseriaalis „ENSV“ ja rahvatantsuhuvilise postiljoni Herbert Vinguna, kuid selle aasta alguseks oli tal linnateatris olnud 37 rolli, väljaspool koduteatrit 14, filmides kaks ja telesarjades viis. Peale selle veel kolm raadiorolli. Ka autasusid on praeguseks 40-aastasele Aadlile antud omajagu. Oskar Lutsu huumoripreemia oli neist kümnes.

Huumorit ei ole vaja välja mõelda

Oma esinemises ütles Argo Aadli, et huumorit ei olegi vaja välja mõelda.
„Huumor on elus selline huvitav asi, see on meie ümber iga päev, igas olukorras. Magusam ongi see tragikoomiline huumor, mis on meie ümber kogu aeg,“ ütles Aadli. Suur osa tema esinemisest oli selle ilmekaks tõestuseks.
„Liiga tõsiselt ei tohi kõike võtta. Mul ei ole midagi selle vastu, et tõsiselt asjadesse suhtuda, aga morn ei peaks olema,“ ütles Argo Aadli, kellele preemia-tseremoonia oli üks esimestest esinemistest pärast kolmekuuslist pausi.
„Hääleaparaadi sai ikka soojaks. Et nüüd ei ole kolm ja pool kuud näitleja psühhofüüsis töös olnud, jätab ikka väikese jälje. Tavapärane praktika oli, et üle õhtu oli etendus, keha ja hääleaparaat töös. Niisugune paus isegi hirmutas natuke.
Enne tänast oli „Agulihärrade“ esietendus Moostes ja üks pisike proov selle sama tükiga lühendatud kujul ühele arstide seltskonnale.
Esietenduse eel ikka pabistad, et kuidas publik vastu võtab. See oli meie enda väljamõeldud asi ka. Siin nüüd ei olnud nagu midagi pabistada, aga olin pigem erutatud,“ rääkis laureaat.
„Oskar Lutsu tähtteosed on ikka loetud ja tema tähtsamad näitemängud ka, kas nüüd viimasel ajal, on iseasi. Teatrist on meeles, kuidas Mati Unt Lutsu interpreteeris,“ märkis ta.
Palamuse muuseumipedagoog Aili Kalavus, kes otsis kokku lustakaid fakte näitleja elust ja karjäärist, tõdes, et seekord oli personaalia otsimisega veidi lihtsam. „Linnateatri juubeliaastal oli „Kontakti“ saade, kus Argo Aadli ja Andrus Vaarik olid ühes saates, sealt leidsin päris palju. Saade lõppes sellega, et jõuti teemani Aadli ja pomm ning Kalmet ütles, et nüüd paneme tiitrid peale ja pommilugu jäi rääkimata. Ei osanud arvata, et selle taga ongi päris pommlugu,“ ütles Kalavus.

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus