Taivo Jänes: Malemäng sobib praegusesse aega suurepäraselt

„Eile oli naabri Juku meitel oma õega, tema õde imehästi mõistab malet mängida.“ Need read on laulust „Malemäng“, mille viisi kirjutas helilooja Aleksander Läte, sõnad luuletaja Karl-Eduard Sööt. 7. jaanuaril kutsub kõiki naabriga malet mängima Eesti Rahva Muuseum koostöös Eesti Maleliiduga. Idee algatas agronoom, ajakirjanik ja maleentusiast Heino Laiapea.


Jõgevamaalt omaaegsest Kuremaa vallast võrsunud ja nii Eestis kui ka endises Nõukogude Liidus silma paistnud maletaja Taivo Jänes nimetas usutluses Vooremaale algatust malespordi vereringet stimuleerivaks. Veel arvab Taivo Jänes, et Jõgeval kui malespordikeskuses võiks olla ka oma malemaja ja sellest võiks kujuneda koguni Eesti malepealinn.

Mida arvate Eesti Rahva Muuseumi algatusest kutsuda 7. jaanuaril naabriga malet mängima, milline mõju on sellel malehuvile?
Algatus on iseenesest hea ja põnev, kindlasti ergutab see malespordi vereringet ja toob ehk uusi andeidki vaka alt välja.

Kas plaanite sellel aktsioonil ka ise osaleda ja kellega malet mängite?
Kahjuks jään sellest mängust vististi kõrvale, puhtalt olude sunnil. Elan Õismäel ja naabritega olen ainult teretuttav, sest eesti keelt nad ei räägi, ja ma arvan, et nad ei oskagi malet mängida.

On öeldud, et koroonaviiruse aeg, kui kestavad mitmed piirangud, sobib hästi tervisespordi tegemiseks, kui just kaasinimestega väga kokku ei puutu. Kuivõrd sobib sellesse kriisiaega aga male?
Malet saab mängida igal ajal, ka üksinda ja arvutiga, ei pea vastasega tingimata ninapidi koos olema. Mul on juba ammusest ajast saanud harjumuseks arvutis väikestviisi trenni teha, et mälu värske hoida. Selles mõttes sobib malemäng praegusesse eraldatuse aega suurepäraselt – hoiab meele erksa ja mustad mõtted eemal.

Mida soovitate nendele, kes soovivad naabriga malet mängida, kuid on mängu ära unustanud või pole seda kunagi mänginud?
Nendele, kel malekäigud selged, soovitan lahendada ajalehtedes avaldatavaid maleülesandeid, ehkki tuleb tunnistada, et need on kahjuks küllaltki keerulised. Teine võimalus oma malemänguoskuse lihvimiseks on analüüsida maleraamatutes avaldatud suurmeistrite partiisid.

Milline sisu on sageli kuuldud ütlusel „valged alustavad ja võidavad“?
See ütlus ei tähenda sugugi, et alustaja tingimata võidab, tavaliselt võidab ikka parem mängija.

Kunagi oli Eesti televisioonis populaarne saade „Malekool“, mida juhtis Ivo Nei. Kas selline saade võiks olla ka tänases televisioonis?
Kindlasti võiks olla, huvilisi leiduks küll ja küll, nii noorte kui ka vanemate seas.

Teie malehuvi sai alguse lapsepõlves. Kas olete kuulnud, kuivõrd tänased lapsevanemad oma lastega malet mängivad või ka seda mängu õpetavad?
Õpetamiseks peab kõigepealt olema eeldus, et laps tunneb malemängu vastu huvi. Kui huvi ei ole, siis vägisi seda kellelegi pähe ei pane.

Kas olete ise noorema põlvkonna inimestele malet õpetanud?
Mu enda poeg ja tütar paraku malemängu vastu huvi ei ilmutanud ja ma ei hakanud seda neile ka vägisi peale sundima. Tütrepoeg oli küll lapsena malest huvitatud ja õpetasin teda ka jõudumööda. Võib öelda, et praegu mängib ta malet keskmisel tasemel.

Mida arvate digitaalsest malemängust? Kuivõrd läheb siin midagi kaotsi, et partnerile ei saa silma vaadata?
Digitaalne malemäng mulle ei meeldi, parema meelega vaatan mängu ajal ikka elusale inimesele silma. Silmad räägivad nii mõndagi, tähelepanelik pilk võib neist üht-teist välja lugeda, et olukorda ja seisu enda kasuks pöörata.

Millised on olnud Teie kokkupuuted Paul Keresega, kuidas Eesti rahvusvaheliselt kuulsaks teinud maletaja pärandit veelgi rohkem hoida ja edendada?
Kahju küll, aga Paul Keresega pole ma malelaua taga kohtunud, sest Eestis mängis ta tollal väga harva. Aga kahtlemata oli ta mulle suureks eeskujuks. Peame püüdma käia tema jälgedes ja malemängu riigi tasemel au sees hoidma.

Milline linn võiks olla Eesti malepealinn?
Miks mitte Jõgeva! Jõgeva maletajad on läbi aegade selle mängu au kõrgel hoidnud ja ega järelkasvgi tulemata jää.

Kuidas võiks edendada Jõgeval maleelu? On ju siin korraldatud legendaarseid AVRO turniire. Mida arvata näiteks ideest ehitada Jõgevale malemaja?
Kahju, et AVRO turniiride korraldamine Jõgeval on välja surnud, mul endalgi on neil turniiridel osalemisest head mälestused. See oleks kindlasti elustamist vääriv ettevõtmine. Ja malemaja tooks Jõgeva maleellu kahtlemata uue hingamise – tekitaks noortes selle mängu vastu huvi.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus