Igal aastal lõpetab selles koolis paarkümmend õpilast ka põhikooli, keskkoolilõpetajaid on aga enam.
“Mõni inimene saab liialt vara täiskasvanuks ja ta tõesti ei sobi enam laste hulka,? räägib kooli kauaaegne direktor Reet Kikkas.
Emakeeleõpetaja Maie Peda iseloomustab oma õpilasi: “Kõigepealt väikelaste emad. Tänavu pole ma statistikat teinud, aga eelmises klassis oli mu naisõpilastest 70% titade emad, nendest viiel sündis õppeaasta jooksul laps ? ka nemad lõpetasid gümnaasiumi tublide tulemustega.
Teine mulle väga muret tegev probleem on noored mehed, kes põhikoolist välja langevad. Meie võtame neid, keda enam keegi õpetada ega kasvatada ei taha, ometi vastu. Kas on keegi statistikat teinud, kui palju noorukeid niisama ringi jõlgub? Vaja oleks noored õppima suunata, mitte hakata võõrtööjõudu sisse vedama.?
Positiivsed muutused kiired tulema
Direktor Reet Kikkas on tänulik linnavalitsuse haridustöö peaspetsialistile Helle Kajastele, kes kooli rahaasjadega tegeleb. Direktor saab keskenduda sisulisele juhtimisele ega pea raha pärast muretsema. Kikkas mäletab aga selliseidki aegu, kus ta direktorina on pidanud sõlmima õpilastega lepinguid, et nad õppimise eest ise maksaksid.
“See oli kümmekond aastat tagasi. Oli eesti keele riigieksam. Pärast seda pidin Põltsamaa õpilastega lepinguid sõlmima, et nad oma rahast selle kinni maksaksid,? meenutab Kikkas ja tunnistab, et niisuguseid aegu ta enam tagasi ei tahaks.
“Meil on toredad õpilased, kes ootavad oma õpetajatelt abi. Mida vanemaks saavad, seda enam. Muidugi on ka neid, kes tulevad meile eelnevate negatiivsete koolikogemustega, kuid meie täiskasvanulikus atmosfääris on positiivsed muutused kiired tulema. Me tahame ( just tahame!), et puuduma jäänud õpilane meile tagasi tuleks. Kui ta tuleb, jääb ja lõpetab, siis oleme kõik õnnelikud. See on nii ilus vastastikune tunne, mida ei saagi sõnadega väljendada,? räägib Maie Peda.
“Meil on tore kollektiiv, kus direktor oma rahuliku ja tasakaaluka juhtimisstiiliga annab probleemide lahenduste otsimiseks otsekui märkamatult niidiotsakese kätte,? ütleb Peda.
Direktor omakorda iseloomustab emakeeleõpetajat kui selle kooli hinge.
Õhtul bussid enam ei sõida
Jõgeva linna hariduse arengukavas on kooli õhtusesse vahetusse viimise võimalus aga sees. Direktor on selle vastu mitmel korral varemgi sõna võtnud.
“Need õpilased, kes tulevad maalt, et saa ju õhtul õppida ja ööseks linna jääda. Pärast kuut õhtul ju bussid enam eriti ei sõida,? selgitab Kikkas.
“Täiskasvanute kool on hädavajalik, see asutus peaks erilise hoole ja tähelepanu all olema, sest iga eluteele suunatud inimene meie väikeses riigis on vajalik,? arvab andragoog Maie Peda.
Linnapea Viktor Svjatõ?evi arvates võiks koolis küll olla ka õhtune õppimisvorm, mis võimaldaks õppida neil, kes päeval tööl käivad. Sel juhul oleks vajalik täiendava transpordi korraldamine ja õhtune õpe ei tohiks toimuda päevase arvelt.
“Minu arvates on sellist tüüpi haridusasutust väga vaja, sest on palju ja vägagi mõjuvaid põhjusi, miks tuleb haridusteed sellisel moel jätkata. Kõiki õpilasi ei saa võtta ühise mõõdupuuga. Kahjuks on seni veel laialt levinud arvamus, et täiskasvanute koolis õpivadki vaid lorud, kes tavakoolis hakkama ei ole saanud,? rääkis Svjatõ?ev.
Reguleeritud valitsuse määrusega
Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektori Ants Orgulase arvates on Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli tegutsemine selgeks tõestuseks, et niisugust kooli on vaja. Kas iseseisva koolina või mõne gümnaasiumi kaugõppeosakonnana, pole tema arvates põhiküsimus.
“Kuna Jõgeva Täiskasvanute Keskkool on munitsipaalkool, siis peab seda üleval Jõgeva Linnavalitsus, kelle territooriumil kool asub. Ka teised omavalitsused, kelle inimesed Jõgeval õpivad, osalevad kulude katmisel. See on reguleeritud valitsuse määrusega nr 330 “Munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise kord”,? ütles Orgulas.
Jõgeva Maavalitsuse haridusosakonna juhataja Heiki Sildniku sõnul on JTKK-l maakonna haridussüsteemis täita oluline roll. “See on kool, kus on kvalifitseeritud pedagoogiline kaader. Olen vestelnud õpilastega, kes ütlevad oma õpetajate kohta ainult kiidusõnu,? rääkis Sildnik.
Koolis õpib Sildniku kinnitusel õpilasi mitte ainult Jõgeva linnast ja maakonnast, vaid ka väljastpoolt maakonda. Jõgeva linnast on õpilasi 50, teistest Jõgevamaa omavalitsustest 91 ning teistest maakondadest 18.
“See kool on oluline nii Jõgeva linna kui ka maakonna jaoks. Omavalitsused toetavad kooli,” kinnitas Sildnik.
Jõgeva Linnavalitsuse haridusnõuniku Helle Kajaste andmetel maksavad Täiskasvanute Keskkooli puhul teised omavalitsused osalustasu vastavalt Jõgeva Linnavalitsuse poolt kinnitatud arvestuslikule kohamaksule. 2006. aastal oli see 270 krooni kuus ehk 3240 krooni aastas õpilase kohta.
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõ?evi hinnangul on aeg tõsiselt mõelda nendele inimestele, kes on teinud otsuse omandada haridus väljaspool tavakooli. Eelkõige on vaja lahti saada eelarvamustest.
“Me peame loomulikuks, et läheme üldhariduskooli või huvikooli lõpuaktusele hea meelega. Miks me ei väärtusta täiskasvanute keskkooli lõpetajaid samamoodi? Nemadki ootavad tähelepanu,? ütles Svjatõ?ev.
Samas ei saa maakonnakeskus linnapea sõnul teha niisama heategu. Selleks, et Jõgeva kool püsiks ja et siin oleksid ka nüüdisaegsed õpitingimused, on vaja ka teiste omavalitsuste, maavalitsuse ja riigi toetust.
“Kui me soovime olla edukas ja arenenud riik, siis peame inimestele tagama baashariduse. Hea hariduse peame võimaldama ka neile, kes mingil põhjusel soovivad seda omandada täiskasvanute keskkoolis.
Me areneme valguskiirusel e-riigina, kuid selline tempo paiskab reelt need, kel selline tormamine pea pööritama paneb. Kõik inimesed ei ole ruttajad, meie hulgas palju ka rahulikus tempos kõndijaid. Arvan, et lisaks omavalitsustele peaks ka riik pöörama enam tähelepanu sellistele koolidele ja aitama neid sihtfinantseeringutega jalul püsida. Põhiliselt omandavad täiskasvanute keskkoolis haridust siiski noored õppurid. Kui nad õigel ajal, kui neil veel tahtmist ja jaksu on, baasharidust kätte ei saa, siis milline tulevik ootab neid tulevases e-riigis? Virtuaalse koristaja roll?? rääkis Jõgeva linnapea Viktor Svjatõ?ev.
JAANIKA KRESSA
