Jõgeva kultuurikeskuses toimunud seminaril “Elukestev õpe Eestis, piiride ületamine ja maakonna eripärad” peetud töötubades oli kõneaineks täiskasvanute koolitusvajadust käsitleva uuringu läbiviimine. Pakuti välja mitmeid ideid koolituse- ja ümberõppehuvi suurendamiseks. Nii koorus mõte, et ettevõtjad peaksid varasemale praktikale tuginedes saama lihtsamini koolitustoetust, ühtlasi tehti ettepanek siduda koolitusel osalemise sagedus tulevase pensioniga.
Ühes töötoas kaasa rääkinud Jõgeva vallavalitsuse haridus- ja kultuuritöö peaspetsialist ja MTÜ Jõgeva Koolituskeskus juhatuse liige Marika Prave rääkis vajadusest viia Jõgevamaal e-formulari küsitluskeskkonna abil läbi täiskasvanute koolitusvajaduse uuring. “Uuringu korraldamine on vajalik, et täpsemalt teada, mida täiskasvanud inimesed Jõgevamaal tahavad õppida, milliseid teadmisi on neil vaja täiendada. Uuringu läbiviimist on seni takistanud rahapuudus. Toetust on MTÜ küsinud Kohaliku Omaalgatuse Programmist juba kahel korral, aga pole saanud. Otsime tulevikus ka teisi võimalikke fonde ja rahalisi toetajaid,” lubas Prave.
Vaja omavalitsuste abi
Prave rääkis veel Jõgeva Koolituskeskuse mitmeaastatest kogemustest keelekursuste korraldamisel Jõgeval. “Kursused on tasulised ja toimuvad valdavalt Jõgeva linnas. Igati teretulnud on omavalitsuste toetav suhtumine ja koolituste läbiviimise toetamine nii rahaliselt kui ka ruume tasuta kasutada andes. Loodan, et lähitulevikus hakkavad omavalitsused lisaks üldharidusele rohkem panustama ka laste huviharidusse ning täiskasvanute vabaharidusse ja elukestvasse õppesse. Kindlasti avanevad tuleviks mitmed uued Euroopa Liidu toetusfondid täiskasvanute elukestva õppe toetamiseks,” rääkis ta.
Marika Prave kinnitas, et võõrkeeleoskuse omandanud või mõnes muus valdkonnas silmaringi avardanud inimene saab paremini hakkama oma igapäevaelus ja on kindlasti konkurentsivõimelisem tööjõuturul.
Ettevõtjad vajavad koolitusprogramme
Töörühmas, milles räägitust tegi seminaril kokkuvõtte Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse konsultant Kersti Kurvits, oli jutuks, et maakonna ettevõtjad vajavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse koolitustoetust ja koolitusosaku programmi.
Tõdeti, et toetuste saamise tingimusi on muudetud ja seda pigem ettevõtjate kahjuks. Praegused toetuste alammäärad on nii kõrged, et väikeettevõtjaid huvitavaid täienduskoolitused nende alla enam ei sobi. Koosolijad leidsid, et koolitusosaku programmi taastamine ja toetuse taotlemise lihtsustamine EASi poolt soodustaks kindlasti ettevõtjate täienduskoolitustel osalemist.
Ühtlasi tekkis ka mõte siduda pension osaletud koolitustundide arvuga. See võiks pensionile anda teatud lisasumma või siis teatud lisatööaasta. Nii kujuneks suurem stiimul täiskasvanuna õppimiseks.
Peipsi piirkonna rahva koolitushuvid
Seminaril tõdeti, et täiend- ja ümberõppel osalevad sagedamini kõrg-, keskeri- või keskharidusega inimesed. Põhjusena toodi välja, et inimene, kellele õppimine ei meeldinud nooruses, ei soovi õppida ka täiskasvanuna. Teiseks põhjuseks võib olla ka mõttekäik, et milleks õppida, kui saan oma eluga hästi hakkama ka ilma koolituseta.
Samuti oli kõneaineks mitte-eestikeelsete elanike osalemine koolitusel ja täiendõppel.
Kostis arvamusi, et Jõgevamaa mitte-eestlastest elanikkond on küllalt väike, need on põhiliselt Peipsi ääres elavad vene keelt kõnelejad. Maakonnas korraldatakse mitmeid täiendkoolitusi, aga need kõik on eestikeelsed, venekeelsetel koolitustel osalemiseks tuleb sõita Ida-Virumaale või Tallinna, mis toob lisaks koolituskuludele ka olulise transpordikulu. Samas on koolituse korraldajatel risk Peipsi ääres venekeelset koolitust korraldada, sest raskusi on rühma komplekteerimisega.
Alustava ettevõtja koolitust plaaniti Mustveesse mõned aastad tagasi, kuid kuigi kursus oli tasuta, osalejate miinimumarvu 10 täis ei saadud. Ühe lahendusena on välja pakutud korraldada venekeelseid koolitusi koos Tartumaaga, sest nii on huvilistering suurem.
“Oma kogemustest tean, et koolituste läbiviimine vene keelt kõnelejate huvirühmale võib häid tulemusi anda. Möödunud aastal korraldas Peipsi Kalurite Ühing kuus venekeelset õppepäeva, millel osales kokku ligi viissada inimest. Jõgevamaal peeti õppepäevad Kasepääl ja Mustvees. Lektoriteks olid ka EASi töötajad. Meie ühing on igati huvitatud koolituste läbiviimisel koostöös Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusega,” rääkis ühingu esimees Priit Saksing.
Elukestva õppe teemalise seminari moderaator oli Eesti Koostöö Kogu programmijuht Lelo Liive. Jõgevamaalt oli sündmust korraldamas täiskasvanuõppe maakondlik kuraator Pille Tutt.
i
JAAN LUKAS
