Väljapanekust võib leida kasetohust, hundinuialehtedest, pajuvitstest ja nöörist meisterdatud laululava, kõrtest ja okstest Roosisaare paviljoni, samblast ja õlglilledest linna lipu, samblast ja munarestidest (paber ja pappki on ju eelkõige taimset päritolu!) Põltsamaa lossi, maisitõlviku- ja hundinuialehtede ning jänkusabadega kaetud olümpiasambad, hundinuialehtedest punutud jõe heinast paatidega, vahtraseemnetest, männiokastest ja muust materjalist soomustega kalu jne.
Osa taieseid viitavad aga sellele, millega Põltsamaal aegade jooksul tegeldud. Võib leida näiteks E-Piima Põltsamaa juustutööstusele viitava juustualuse, nöörkattega Felixi veinipudelid, Kitzinger-Progressi torudest taiese jms. Ära pole unustatud sedagi, et Põltsamaa on eesti ajakirjanduse häll: isetehtud paberist taies kujutab 1766. aastal ilmuma hakanud ajakirja Lühhike Öppetus ja tänapäeval Põltsamaal ilmuvat ajalehte Vali Uudised. Kasiinoruletti kujutav traadipoolist taies tuletab aga meelde, et tervelt kaks mängupõrgut on Põltsamaa-suuruse linna jaoks vist natuke palju…
Pildiraamid ja vaibad
Kuna taimeseaderingis käib ka päris väikeseid algklassilapsi (vanemad neiud on seevastu juba kümnendasse klassi jõudnud), siis tuli neile otsida lihtsamaid ülesandeid. Näiteks võisid nad meisterdada taimkaunistustega raame kodulinna kujutavatele piltidele. Galerii seinu kaunistavad aga taimedest vaibad: kuna kultuurikeskuse arvutiring, kellega taimeseadjad tavaliselt ühisnäitusi on teinud, tegevuse lõpetas, tuli arvutigraafika asemel seinad katta millegi muuga. Kaudselt on vaibadki ju Põltsamaale pühendatud: vaipade materjal pärineb ju siitsamast Põltsamaalt.
?Enne kui tööle hakkasime, rääkisime pikalt Põltsamaa ajaloost,? ütles taimeseaderingi juhendaja Eha Tralla.
Ja veel varem tuli varuda materjal ? mis taimeseadja elul siis viga oleks, kui ta üksnes taieseid luua saaks!
?Materjali kogumiseks teeme suvel kaks laagrit,” ütles Eha Tralla. “Laagris oleme minu koduõuel, osa seadetes kasutada sobivat taimmaterjaligi kasvab mul aias, osa korjame loodusest.”
Pole prükkarid
Kõrvaltvaatajale võib see üpris jabur tegevus tunduda. Eriti tobe võis välja näha see, kui suvel heinavarumisega natuke hooletud olnud taimeseaderinglased sügisel jõeluhalt niidetud inetuvõitu märga heina (luhal kasvavate käpaliste tõttu ei tohi seal varem rohtu niita!) kilekottide viisi ära tassima kukkusid. Aga kui hein hoolikalt ära kuivatati, sai sellest väga kenasid asju teha.
“Oh, ma ei tee juba ammu enam numbrit sellest, mis kõrvaltvaatajad minu tegevusest arvavad,” ütles Eha Tralla. “Ja eks nüüd juba teata ka, et ma pole prükkar, vaid kõike seda “sodi”, mis me lastega kokku korjame, mida ma aias kasvatan ja kodus garaazis hoian, läheb vaja taimeseadeteks. Kui mul auto oleks, mis garaazi vajaks, ei saaks vist taimeseaderingi tehagi!”
Näitusetööde meisterdamine andis noortele taimeseadjatele põhjuse ja võimaluse mõelda tavalisest rohkem kodulinna ajaloo ja olemuse üle. Näituse looduslähedus sobib aga hästi jõeäärse ja rohelise Põltsamaa vaimuga. Taimeseaderingi näitus jääb avatuks 3. maini, Põltsamaa linna juubeliaasta aga alles hakkab õigeid tuure üles võtma.
RIINA MÄGI
