Põltsamaa haigla sünnipäevakokkusaamise avanud SA Põltsamaa Tervis juhataja Merle Mölder ütles tänusõnad nii kunagistele kui ka praegustele meedikutele, kes kõik teinud väärikat tööd piirkonna elanike ravimiseks ja haiguste vältimiseks. “Põltsamaa meditsiini ajaloos on olulisel kohal olnud arv 20. Paarkümmend voodikohta oli Johann Woldemar von Lauw rajatud haiglas ja samapalju voodikohti on meie tänases hooldusravihaiglas,” märkis Mölder.
Arstide, õdede ning teiste meditsiinitöötajate eriliselt olulist rolli ühiskonnas toonitas ka Põltsamaa Tervise nõukogu esimees, osaühingu Põltsamaa Graniit juhataja Endel Pajumägi. Ta tegi ettepaneku asutada fond, mis võimaldaks toetada pensionile jäänud meedikuid. “Põltsamaal ja selle ümbruses elab rohkesti seeniormeedikuid, kes tuhandetele inimestele tervise tagasi andnud. Neist paljudel on aga pensionipõlves majanduslikke raskusi tekkinud. Võiksime luua fondi, kust kunagised meedikud võiksid vajaduse korral toetust taotleda. Esimese rahasumma annetaksin ma sellesse fondi ise,” rääkis ettevõtja ja lisas, et kui fondi käivitamiseks vajalikud dokumendid korras, tehakse teatavaks ka selle arveldusarve number.
Endel Pajumägi avaldas arvamust, et ka teistes Eestimaa piirkondades võiks otsida kodanikualgatuse korras võimalusi kindlustada eakatele meedikutele parem pensionipõlv.
Tunnustamaks Endel Pajumägi enda teeneid Põltsamaa arstiabi arendamisel, kinkis kohaliku tervishoiuelu tegevjuht Merle Mölder talle maali Lossi tänaval asuvast haiglahoonest. Tervitussõnad meditsiinirahvale ütles ka linnapea Jaan Aiaots.
Põltsamaa meditsiini käekäigust erinevatel aegadel andis ülevaate ajaloohuviline perearst Sirje Alusalu. Põhjalikumalt rääkis ta Teise maailmasõja eelses Eestis peaarstina töötanud Carl Primast, kes koos kolleegidega tegi keerulisi mao-, põie- ja neeruoperatsioone. Carl Prima ettevõtmiseks oli ka haigla kolimine praegusesse hoonesse Lossi tänaval, mille seinale on talle mälestustahvel paigaldatud. C.Prima mõrvasid 1941. aastal nõukogude okupandid ja nende käsilased.
Märkimisväärse osa oma ettekandest pühendas Sirje Alusalu ka aastail 1958-1986 Põltsamaa haigla peaarstina töötanud ja siin oluliselt ravimisvõimalusi avardanud Hilda Rosinale. Teenekas doktor osales ka ise haigla sünnipäevapeol. “Kunagi sai Põltsamaa haiglas ka sünnitada ja lastearst Hilda Rosin aitas minulgi ilmale tulla. Tänu tema teadmistele ja oskustele sai kiiresti terveks ka mu tütar,” meenutas Põltsamaa ekslinnapea ja tänane Riigikogu liige Margi Ein ja kinkis doktor Rosinale lilled.
Margi Ein rääkis ka Põltsamaa haigla sulgemisest 2001. aastal ja selle taasavamisest. “Haigla likvideerimine oli piirkonna elanikele mõistagi tõsine löök. Samuti oli see halb uudis meditsiinitöötajatele. Haigla sulgemise tingis tollase koalitsiooni sotsiaalpoliitika ja Rootsi ekspertide koostatud arengukava, mille põhjal pidi Eestisse alles jääma vaid 13 haiglat.
Põltsamaa linnavalitsus pidas vajalikuks haigla taasavamist, milleks tuli kõigepealt koostada meditsiini arengukava. Moodustati töörühm, kuhu kuulusid Põltsamaa piirkonna omavalitsuste, maavalitsuse, sotsiaalministeeriumi, haigekassa, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja teiste asutuste esindajad. Meditsiiniteenuse kaasajastamiseks ja statsionaarse arstiabi taastamiseks tuli esmalt renoveerida haiglahoone. Kui asusin 2003. aastal tööle Riigikogus ja sain sotsiaalkomisjoni liikmeks, avanes mul võimalus kaasa rääkida meditsiini arendamisel nii Eestis tervikuna kui ka Põltsamaal. Viimastel aastatel on Põltsamaa meditsiinielu arendamiseks eraldatud ligi 4 miljonit krooni, mis on võimaldanud avada tänapäevase perearstikeskuse ja 20-kohalise hooldusravihaigla. Nüüd on olemas ka vajalik 1,4s miljonit krooni raha lifti paigaldamiseks haiglahoonesse. Lifti vajavad nii haigla patsiendid kui ka liikumisraskustega inimesed, kes eriarstide vastuvõtule tulevad,” rääkis Ein.
Endel Pajumägi sõnul on asutud juba otsima ka lifti paigaldavat firmat.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial avaldas koosviibimisel arvamust, et Põltsamaa meditsiinielu edenemist kinnitab vajaliku diagnostikaaparatuuri ostmine ja mitmete eriarstide tööle asumine. “Patsiendid saavad oma tervisega seotud probleemid peamiselt kodukandis ära lahendada, mis on igati oluline, arvestades sõiduga kaasnevaid kulusid ja teisi ebamugavusi,” rääkis ta.
JAAN LUKAS
