Tänavuse Tähetunni luulelavastused põhinevad ballaadidel.
“Ballaad on omapärane luulevorm,” ütles Tähetunni üks korraldajaid, Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja lavastaja Lianne Saage-Vahur. “See on nagu minidraama ? lugu, mille keskmes on mingi sündmus ning millel on algus, arendus ja lõpp. Ning just sellist arusaadavat lugu publik tegelikult laval näha tahakski.”
Teemast lähtuvalt on seekord luuleetenduste hindajate hulgas ka ballaadispetsialist: Tartu Ülikooli kirjandusõppejõud Arne Merilai, kes on koostanud koguteose “Eesti ballaad 1900-1940”. ?ürii ehk Tähetunni kõnepruugis Akadeemia ülejäänud liikmeteks on raadioajakirjanikud Mari Tarand ja Maris Johannes, Eesti Televisiooni kultuurisaadete peaprodutsent Gerda Kordemets, kirjandusõpetaja Karmen Aso, Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli üliõpilased Mihkel Kabel ja Martin Kõiv, luuletaja ja ajakirjanik Jüri Leesment, Tartu Sadamateatri juht Viljar Pohhomov ja Tallinna Linnateatri näitleja Andres Raag.
“Luule lavastamine on üks keerulisemaid teatritegemise vorme,” ütles Andres Raag. “Ma ise osalesin luulelavastuses viimati koolipõlves, kutselise näitlejana pole mul seda võimalust olnudki. Loodan, et siin ei hakata lihtsalt niisama luulet lugema, vaid osatakse luulele üles ehitada midagi enamat.”
Tööjõudu taastamas
Virko Annus on see-eest Tähetunnil omainimene: mitu korda on ta siin olnud Tallinna Huvikeskuse Kullo koolteatri trupi juhendajana, mõned korrad aga ka hoopis ajakirjaniku rollis.
“Seekord tulin siia lihtsalt oma töövõimet taastama,” ütles paar kuud tagasi südameoperatsiooni läbi teinud Annus. “Siin on ju tööjõuressurssi taastav aine kontsentreeritud kujul olemas ? nagu moos purgis. Muudkui võta aga lusikas ja helbi!”
Kõige kaugemateks külalisteks on Tähetunnil enamasti ikka saarlased ja hiidlased.
“Sõitma hakkasime Jõgevale kell pool neli hommikul,” ütlesid Saaremaa Ühisgümnaasiumi õpilased, luuletrupi Kreisis liikmed Tiiu Vaher, Ingrid Ajangu ja Endre Tisler. “Praam kõikus tuulisel merel päris kõvasti, aga kui kellelgi ka halb hakkas, suutsid kõik seda osavalt varjata.”
Kreisise tänavune lavastus põhineb kahel tekstil, millest üks on Doris Kareva “Concerto strumenti e voce” ja teine August Sanga “Laul O. W. Masingust, mehest, kes andis eesti keelele “õ” tähe”. Nali on selles, et õ-tähe lugu jutustavad meile noored, kellel endal selle tähe väljaütlemisega tõsiseid raskusi.
“No proovides oli ikka üsna lõbus,” ütles Ingrid. “Siia tulime aga mitte niivõrd võistlema, kuivõrd nautima siinset mõnusat aurat ja mõtteinimeste seltskonda.”
Jõgeva Gümnaasiumi Liblikapüüdja astub, nagu tavaliselt, üles kahe lavastusega. Eile esitatu oli tõsisema sisuga ning kõneles Viiu Härmi ja Ain Kaalepi tekstide abil sellest, et õnnelik saab inimene olla ainult siis, kui ta on olnud ka õnnetu ja midagi kaotanud. Täna etendatav on lustlikum ja põhineb Heljo Männi lool “Linalakk ja Rosalind”.
Esimest korda Tähetunnil osalenud Põltsamaa Ühisgümnaasiumi huvijuht Sirje Ange ütles, et luulepäevadele tulek oli nende jaoks päris suur julgustükk.
“Teame, et siin on tase juba vaat et professionaalseks aetud, nii et tulime rohkem õppima,” ütles Ange.
Tegelikult võeti põltsamaalaste kompleksivaba etteaste, milles “vanamooduline” tekst (“Käsu Hansu kaebelaul”) ja näitlemisviis tänapäevase muusikaga toreda kontrasti moodustasid, suure lusti ja heakskiiduga vastu. Nii et aia taha ei läinud põltsamaalaste “esimene vasikas” kaugeltki.
Luulepäevade laureaadid selguvad täna õhtul.
RIINA MÄGI
