Uues metsaseaduse eelnõus on kõige enam kirgi tekitanud metsa uuendamise tagatisraha, millel on fanaatilisi pooldajaid, kes arvavad, et tagatisraha on võluvits, mis lahendab kõik probleemid, ja vastaseid, kes tunnevad oma õiguste piiramist. Prooviks õige kiretult lahata, kas selline redaktsioon üldse toimima hakkab.
Paragrahv 22 – metsa uuendamise tagatisraha.
Metsa uuenemise kohustuse täitmise tagamiseks on lageraiet kavandav metsaomanik kohustatud tasuma metsa uuendamise tagatisraha juhul, kui:
1) tema suhtes on kohaldatud väärteo või kriminaalkaristust puude või põõsaste ebaseadusliku raie või metsa uuenemise nõuete rikkumise eest ja andmed selle kohta ei ole karistusregistrist kustutatud
Kommentaar: Nendel omanikel ei ole enam metsa, mida raiuda ja mille eest tagatisraha nõuda. Uuenemata raiesmike metsastumist see punkt ei taga. Ei paranda olukorda.
2) ta on jooksva kalendriaasta jooksul esitanud metsateatiseid kinnistutel lageraie tegemiseks pindalal üle 2 ha
Põhjendamata eelised riigimetsale
Kommentaar: Need, kes ei ole uuendanud ega kavatse ka tulevikus uuendada, kirjutavad välja teatise 1,99 ha peale, aga tegelikult raiuvad nii palju kui on raiuda, ei maksa tagatisraha.
Tagatisraha ainsad maksjad on keskmisest rohkem metsa omavad inimesed, kes tegelevad metsade majandamisega ning kelle deklareeritud ja tegelik töö on vastavuses. Valdav enamik nende raiesmikest on uuendatud ega vaja tagatisraha.
Riigimetsa majandamisel metsa uuendamise tagatisraha tasumise kohustust ei kohaldata.
Kommentaar: Statistilise metsainventuuri 2003. aasta andmetel puudus uuendus riigimetsas 31,1 protsendil (18 200 ha) ja puudulik uuendus oli 27,2 protsendil (15 900 ha). Erametsas 41,0 protsendil (39 300 ha) ja puudulik uuendus oli 26,3 protsendil (25 200 ha). Protsentuaalselt on olukord küllalt sarnane. Riigimetsas on osatud deklareerida ja teha rohkem uuendust, kuid tulemus pole eriti rõõmustav ega oluliselt parem erametsas toimuvast.
Eesmärk peaks olema põhjuste selgitamine, miks uuendamine ei õnnestunud, kas on tegemist inimeste saamatusega, looduslike oludega, vahendite vähesusega või muude põhjustega.
Sarnase probleemi lahendamine vajab ühesugust lahendust, mitte eraomanike karistamist ja riigimetsale põhjendamata soodustuste loomist.
Keskkonnaminister või tema volitatud isik võib metsaomaniku taotlusel ja kulul asukohajärgse keskkonnateenistuse tehtud ekspertiisi alusel vabastada metsaomaniku tagatisraha tasumisest juhul, kui:
1) lageraie tehakse tormi, üleujutuse, ulatusliku metsatulekahju või muust loodusjõust põhjustatud hävingu toimega sündmuse (edaspidi loodusõnnetus) tagajärgede likvideerimiseks. Taotlus tuleb esitada kohe pärast loodusõnnetuse tagajärgede teadasaamist;
2) raiesmiku ülevaatusel selgub, et seal esineb sobiva liigikoosseisuga, piisava taimede arvuga ja taimede ülepinnalise paiknemisega looduslik uuendus, mis tagab raiesmiku uuenemise ilma uuendamisvõtete rakendamiseta.
Tagatisraha ühe näitaja alusel
Kommentaar: Riigi soov omaniku õnnetuse pealt tasulise ekspertiisiga teenida on alatu.
Metsa uuendamise tagatisraha ei tohi olla väiksem kui 3000 krooni ja suurem kui 20 000 krooni ühe hektari kohta. Tagatisraha arvestatakse pindala osalt, mis ületab 2 hektarit.
Kommentaar: Kuidas tagatakse ilma tagatisrahata lubatud 2 hektari uuenemine? Ühe näitaja põhjal tagatisraha määramine on tobe. Uuenemine oleneb raie ajast, asukohast, kasvukohatüübist, järelkasvu säilimisest ja raie kvaliteedist hoopis enam kui pindalast.
Maksate võimaluse eest oma raha kasutada
Metsaomanikul on õigus taotleda tema kulul asukohajärgse keskkonnateenistuse tehtud ekspertiisi alusel metsa uuendamisel tema tehtud kulude hüvitamist tagatisraha arvelt, kuid mitte rohkem kui 8000 krooni ulatuses.
Kommentaar: Maksta tasu võimaluse eest oma raha kasutada!? Kus on õigusriik? Uuendamise kulu 2004. aastal: kuuseistik a 2,65 krooni, istutamine 0,60 krooni, taimede ja tööjõu transport 0,25 krooni. 1 ha kuusekultuuri otsekulu 8750 krooni, isegi nii palju ei tulda vastu, et hüvitataks tegelikud kulud.
Juhul kui metsaomanik ei ole metsa uuendamise võtteid kahe aasta jooksul pärast raiet rakendanud ja raiesmik ei ole looduslikult uuenenud, teeb asukohajärgne keskkonnateenistus metsaomanikule ettekirjutuse metsa uuendamise võtete rakendamiseks.
Kui ettekirjutus ei ole märgitud tähtajaks täidetud ja raiesmik ei ole viie aasta jooksul pärast raiet uuenenud, korraldab kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus metsa uuendamise tagatisraha arvel.
Kommentaar: Millise imega on võimalik uuendada 0,2 ha tagatisraha arvelt 2,2 ha raiesmik ja seda viiendal aastal? Sellisest metsade majandamise eeskirjast on paljud kuulnud, aga keegi pole veel näinud.
Kui metsaosa, mille uuendamiseks tagatisraha maksti, on uuenenud, vabastatakse tagatisraha metsaomaniku taotlusel ja kulul tehtud ekspertiisi alusel, arvestades tehtud makseid.
Kommentaar: Oma raha kättesaamise nimel tuleb omanikul jälle kukrut kergendada (kui pärast neid lõputuid tasulisi ekspertiise ja jooksmisi keskkonnateenistuse ja panga vahel on veel midagi alles).
Tagatisraha suuruse määramise, tasumise, kasutamise ja vabastamise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega. Metsaomanikule ei arvestata ega maksta tasutud tagatisrahalt intressi. Kommentaar: Selle lõike autori pea vajab tubli tammemalakat! Nõuda omanikelt 20 000 krooni tasulist pankapanekut minimaalselt 5 aastaks, halbade aastate kokkulangemisel 10 aastaks. Peab olema kas väga hästi kinnimakstud mees või täielik idioot.
Lembit Laksi loo täistekst http://www.eramets.ee/uudised/?n=1132
LEMBIT LAKS, metsaomanik, säästva metsanduse sertifikaadi omanik
