Kreeklased tegid õigesti, et eelistasid võlaorjusele demokraatlikke väärtusi. Ühisotsustamine paistab neile rahakõlinast tähtsam. Nad usuvad, et ühisotsustamine mobiliseerib ja lubab lühikese ajaga ületada esmapilgul ületamatuna paistvaid takistusi.
Rahast ei tasu teha iidolit, mille nimel ollakse valmis kõigeks. Tagatisteta süsteem peab varem või hiljem kokku kukkuma. Usaldusest üksi ei piisa, tagatist peab saama ka katsuda. Mida varem ülepaisutatud rahasüsteem kokku kukub, seda vähem kulutame aega tagajärgede kõrvaldamisele ja uue süsteemi rajamisele.
Kõik on kõigile võlgu – selline olukord ei saa lõpmatuseni kesta. Kreekas toimunu (võlakohustusi ei suudeta tasuda) tõestab seda. Ookeanitagused raha trükkimise masinad seiskusid, Euroopa omad võtavad tuure. Rahamass jätkab kasvamist. Kui rahahulk kasvab, siis kasvab ka selle kasutajate arv. Laenuturud jätkavad paisumist. Võlakoormused muutuvad kopsakamateks.
Abiraha, mida omavahel jagatakse, pole teenitud, vaid laenatud. Statistikaameti andmetel oli Eesti riigivõlg 2013. aastal 1887,5 miljonit eurot. Rahanumbrist tähtsam on aga tendents. Aastail 2011–2013 Eesti riigivõlg kahekordistus. Kasv tulenes paljuski Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) garantiides osalemisest.
Riigivõla kasv pärast seda küll rauges, kuid nii see ei jää. Rahamasinad töötavad, võlakombitsad laienevad. Eesti riigivõla kasv küll hetkeks rauges, kuid eraisikute kohustused kasvasid. 2014 väljastati uusi pangalaenusid varasemast ajast 19,5 protsenti enam. Laenuraha kasvatab küll sisetarbimist, kuid jõukus sellest ei kasva. Soove tuleks ühildada võimalustega.
Jõukus ei tulene rahamassist, vaid positiivsest bilansist. Tegemata kulu lubab teenida lisatulu. Kulu toob kaasa lisakulu. Uhke ametiasutuse ehitamisega või sõidumasina soetamisega muudame elu mugavamaks, kuid suurendame ka (püsi)kulu. Kajastugu viimased siis suuremas elektriarves, kõrgemas kindlustusmakses, finantskulus (laenuintressi kasvus) või mingis muus väljaminekus. Laenamisega tarbime tulevaste aegade tulu, ahendame tuleviku võimalusi. Laenuraha kasutamisega loobume osast tulevikutulust, müüme oma aega ja tegevust.
Kreeklased tegid väga õigesti, et eelistasid võlaorjusele demokraatlikke väärtusi. Tagatisteta rahasüsteemil puudub tulevik.
EUGEN VEGES