Arvan, et koostöövalmidust on tinginud ka see, et rahvasaadikute hulgas on kasvanud endiste kohaliku omavalitsuse ja maakonnajuhtide roll Riigikogus, mistõttu Eesti erinevad piirkonnad on riigi tasandil senisest paremini esindatud. Ka see, et regionaalpoliitikale pühendatakse senisest rohkem tähelepanu, on aja märk.
Suurte otsustuste tegemise aasta
Kutsele ühineda Euroopa Liiduga vastas 2/3 Eesti inimestest 14. septembril jaatavalt. Läheme Euroopa Liitu, sest tunneme, et Eesti riik ja ühiskond on viimastel aastatel väga põhjalikult muutunud ? ehk isegi kiiremini, kui ise oleksime uskunud ja teised oodanud. Meie majanduses pole erilisi tagasilööke, toodang on järjepidevalt kasvanud, palgad samuti.
Teiste üleminekuriikidega võrreldes oleme olnud vägagi edukad, meid peetakse Euroopa Liidu kandidaatriikide hulgas esirinda kuuluvaks. Nüüd sõltub väga palju sellest, millised on Eesti poliitika suunajate tulevikunägemus ja eelistused.
2003. aastaks oleme juba teinud mitmed põhimõttelised valikud, mis suunavad ühiskonda eelolevatel aastatel. Meie majanduspoliitika tagab ka edaspidi ühiskondliku rikkuse suurenemise, nüüd on küsimus selles, kuidas seda ühist rikkust inimeste heaks ära kasutada. Meil väikeses, haritud, kiire infoliikumisega riigis ei tohiks ju olla keeruline arvestada kõigi elanikkonnagruppide huve ja peaaegu koheselt reageerida rahva ootustele.
Selleks peab meil kindlalt olema paigas sotsiaalpoliitika oma töö-, pensioni- ja tervishoiuvaldkonnaga. Oleme aastaid vaielnud, milline on ikkagi õige sotsiaalkindlustussüsteem ja jõudnud reformide käigus kolme pensionisambani, mis oma paindlikkuses peaks andma kindluse nii tänastele kui ka tulevastele pensionäridele. Ometi on teooria üks ja tegelikkus sageli teine ning nii jätkame vaidlemist selle üle, millises ulatuses on otstarbekas raha koguda ja riigi abil ümber jagada, millises ulatuses aga jätta konkreetsed otsused iga inimese enda langetada.
Mul on väga hea meel tõdeda, et oma põhiseisukohtade osas oleme üksteisele lähenenud või siis vähemalt ühisosa leidnud. See ühisosa on leidnud kajastamist presidendi algatatud ühiskondliku kokkuleppe sõlmimise näol, kus on arvesse võetud paljude erinevate ühiskonnagruppide huvid.
Rahvusvaheline puuetega inimeste aasta
Maailm meile kõigile ? nii kõlas selle aasta juhtlause. Mida see tähendab efektiivsusele pürgivas maailmas, kus asjadel on sageli suurem tähendus kui inimsuhetel? Kui sageli me üldse mõtleme konkreetsetele inimestele, kes elavad peaaegu nähtamatult meie kõrval? Millised on meist igaühe võimalused ja ootused eneseteostuseks? Kindlasti tuleb senisest rohkem mõelda inimsuhetele, õppida märkama enda kõrval ka neid, kes on erilised, kelle vajadused ja jaks on pisut teistsugused kui füüsiliselt tervetel. Peame jõudma selleni, et iga inimene Eesti riigis saaks ennast tunda ühtehoidva pere liikmena.
2003. aasta oli ühiskondlikult aktiivne aasta, mille ühe sündmusena jääb meelde taasiseseisvunud Eesti rahvarohkeim streik rohkem kui 20 tuhande osavõtjaga.
2003. aastal anti valitsusele ja Riigikogule üle rohkem kui 25 tuhande eaka allkirjaga nõuded õiglasele pensionile. Tõesti, mitmete aastate jooksul eakate poolt tehtud ettepanekud pole eelmistelt valitsustelt leidnud mõistmist ja nüüd on kokku kuhjunud terve probleemidepundar, mis ootab lahendamist. Ühe sammuna sellel teel on Riigikogu menetluses olev Euroopa Sotsiaalkindlustuse Koodeks.
Mai Treial
Riigikogu liige, Rahvaliit
