Hiljuti esitleti Jõgeval Betti Alveri muuseumis raamatut “Jõgeva muutuste tuules”, mis nägi trükivalgust tänu sellele, et Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi projektijuht Janek Varblas oma stuudiumi lõputööks koostatud uurimusega nii palju vaeva nägi, et selle kaante vahele võis vormistada.
Tegu on kiidu- ja tänuväärt ja huvi trükise vastu kindlasti suur. Meenutagem või kolme aasta eest Alveri-muuseumi töötajate Toomas Muru ja Heli Järve koostatud meenutusteraamatut “Mäletuste Jõgeva”, mis linnas ja maakonnaski lausa uskumatu populaarsuse saavutas.
Äsjaseks juubelisünnipäevaks organiseeris linnavalitsus ka Jõgevat tutvustava fotoalbumi väljaandmise. Sellist meenet pole piinlik külalistelegi kinkida – kindlasti etem kui järjekordne tavasuveniir, mis ehk peagi sahtlipõhja ununeb…
Jõgeva on oma minevikku meenutades ja tänapäeva tutvustades kahtlemata õigel teel, olgu see Jõgevahe Pere kohvi- ja koogiaktsioon linnast mööduva maantee ääres äsjaste juubelipidustuste aegu või muuseumirahva algatatud mälestuste kogumine. Kui end tutvustad, siis tuntakse su vastu huvi ja võetakse teinekordki kontakti. See on aga arengu seisukohalt võtmeküsimus. Ja kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta, on täheldanud juba enam kui saja aasta eest Juhan Liiv.
15. juuni 2013
