Elu näitab, et lapsevanematel on enamasti nii kiire, et nad näevad oma lapsi pahatihti vaid siis, kui neid tarvis magama sundida ja üles äratada. Ometi on hea tahtmise korral võimalik lastega nii mängida kui ka üheskoos sõbralikult kodus mistahes töid teha. Juba see, et emad-isad on valmis koolipinki astuma, on rõõmustav märk sellest, et ollakse valmis olukorda muutma ning ühtlasi lasteaia ja kooliga koostööd tegema.
Koostöövõrgustik
Aune Sepp peab head koostööd lapsevanematega eriti oluliseks selle nimel, et tulevased koolilapsed tublid oleksid ja end turvaliselt tunda võiksid, et nad julgeksid küsida, kui miski selgusetuks jääb, ja kurta, kui midagi halvasti on. Eelkõige laste huvidest lähtuvalt on paika pandud ka valla sotsiaaltöö võrgustik. Sellesse on haaratud vallas nii õpetajad, sotsiaaltöötajad, lastekaitseühing, alaealiste komisjon, koolide hoolekogud, vallavolikogu sotsiaalkomisjon kui ka teised sotsiaaltööga seotud inimesed. Eelkõige on vaatevälja võetud nn rasked pered, kus vanemad oma kohustused unarusse jätnud. Paraku pole need pered enamasti eriti paiksed ja ka hädad kipuvad nendega uutesse elupaikadesse kolimisel kaasa tulema.
Kohaliku elu helgem pool on kindlasti lasteaed. Tabiveres on kolm vanuserühma, lisaks veel 14 lapsest koosnev liitrühm Maarjas, kuhu kuuluvad 3 – 7-aastased lapsed. Kaheksandat aastat käib lasteaia elu Hea Alguse metoodika järgi ning lasteaia töötajad on saanud ka sellele vastava koolituse. “Igapäevatöö rühmades on hästi vahva. Meile igatahes see metoodika meeldib,” ütleb Aune Sepp. Tundub, et asi on meeltmööda ka lapsevanematele.
Pärast aastast pausi alustati oktoobrikuus uuesti majas ka beebikooliga. Et lasteaia muusikaõpetaja on praegu lapsepuhkusel, annab juhataja ise nii muusikatunde kui tegeleb ka beebikooliga. “Jõudsin oma kõrgkooliõpingutega lõpule ja niimoodi tekkiski harjumatult palju vaba aega,” ütleb ta.
Kõik pole ilusad, rikkad ja targad
“Laste ja vanuritega ei saa igaüks töötada,” on Aune Sepp kindel. “Pead endale selgeks tegema, kelle heaks sa töötad, mis on su põhikohustused ja milleks sind on koolitatud. Kui sa suudad hoolida, siis oled õigel kohal.”
Kui sotsiaalkeskuse üks osa kuulub lasteaiale, siis teise poole moodustab hooldekodu, kuhu praegu tube juurde moodustatakse. Kaugeltki kõik elanikud pole seal oma valla inimesed. Praegu on hooldekodu järjekorras kaheksa inimest.
“Meie töö seisnebki peamiselt selles, et neil seal kurb ei oleks,” leiab juhataja ning kõneleb sellest, mille pärast hooldekodus töötavate inimeste süda teinekord väga valutab. Nimelt sattutakse hooldekodusse erineval moel. Enamikul on omaksed olemas ja mitmed vanainimesed on koduta jätnud just nende lähedased.
Paraku on ka Tabivere vallas neid, kes erinevatel põhjustel eluga hästi toime tulla ei suuda. Seda, et kõik pole ilusad, targad ja vaprad, kogevad sotsiaalsfääri töötajad iga päev. Selleks, et ka elu hammasrataste vahele jäänutel oleks koht, kus koos käia, tegutseda ja end ilmaeluga kursis hoida, käivitati juulikuus Tabiveres vana kontorihoone keldriruumides päevakeskus. Kokku käiakse sinna nii kodudest kui ka valla sotsiaalmajast, kaks inimest käib ka hooldekodust. Tegevusjuht Küllike Jürgenson aitab kõigil leida sobivat toimetamist, meisterdamist ja võimalust silmaringi avardada. Nädala kolmel esimesel päeval käiakse koos Tabiveres, neljapäeviti sõidab Küllike Jürgenson Maarjasse ja reedeti Koogile, kus samuti rahvast koos käimas.
VAIKE KÄOSAAR
