Juba reedest ehk kolmekuningapäevast alates võis näha siit ja sealt kuuski pargi poole ?kõndimas?: enamasti sibas kuuske tassiva täiskasvanu kõrval ka mitu väiksemat jalapaari, sest oma kallis puu taheti ikka mitme mehega ja korralikult ühisesse kuhilasse paika sobitada.
Rahvamaja juhataja Tiina Tegelmann rääkis alustuseks veidi kolmekuningapäevast ja sellega seotud kommetest. Jõuluaja lõppu on tähistatud priske söömaajaga, lihtsamates peredes söödi sellel õhtul lihtsalt ära viimased verivorstid. Ajal, mil jõulupuud peamiselt kommide, präänikute ja õuntega kaunistati, oli lastel õigus enne kuuse väljaviimist ehted ära süüa. Praegu on nende tööks ehete tallelepanek järgmiste jõuludeni.
Ehk vähem on meie päevil tuntud komme küpsetada kolmekuningapäevaks pirukas, mille sisse üksainuke hernes või uba peidetud. Kes selle söömise ajal leiab, saab herne- või oakuningaks (kuningannaks). Seda tava oli silmas pidanud noorteühing, kes tõi kohale suure korvitäie marjakooki ? ikka sellesama üksildase oaga. Oakuningannaks krooniti väike Hanna, kes nädalavahetuseks Tabivere-vanaemale külla oli tulnud. Tüdruk sai selle sündmuse mälestuseks kingiks küünlajala. Nii kook kui tuline tee läksid kõigile ?hästi peale?.
Lühikesed võistlusmängud ja väliaeroobikatrenn, mida juhatas treener Mari Kipri, olid külma peletamiseks igati omal kohal. Soojasaamist kuuselõkke juures andis oodata, sest täiskasvanutel oli selle süütamisega tükk tegu.
Jõuluaja lõpp ja kuuse väljaviimine on siiski veidi nukker lugu. Sestap saatis ettevõtmist rõõmus plaadimuusika.
KAIE NÕLVAK
