Vaba aja keskuseks ehitati ümber pooltühjana seisnud kauplussöökla, mille Tabivere vald ostis Jõgeva Majandusühistult. Ehitustööd tegi Tartus firma JB Ehitus, üheks olulisemaks alltöövõtjaks oli aga OÜ Äksi Puhkemaja ehitusgrupp.
?Meilt oli pidevalt paarkümmend meest objektil,? ütles OÜ Äksi Puhkemaja juhatuse liige Kalev Raudsepp. ?Nii et suures osas on see maja rekonstrueeritud oma valla jõududega.?
Maja ümberehitamine võttis aega veidi üle aasta ning läks koos sisustamisega maksma umbkaudu 16 miljonit krooni. Täpsem summa selgub siis, kui arved kokku löödud. Pool ehitusrahast tuleb riigilt ja poole maksab vald kinni laenurahaga.
?Viis miljonit krooni oleme me riigilt kolme viimase aasta peale jagunenuna juba kätte saanud ? maja projekteerimine algas ju juba ülemöödunud aastal,? ütles Tabivere vallavanem Aare Aunap. “Kolm miljonit peaksime saama aga veel tuleval aastal riiklikest investeeringurahadest.?
“Maapaost” pääsenud
Rahvamaja hakkab haldama vald, alumise korruse äripindu OÜ Äksi Puhkemaja.
?Kõik kolm avalikku konkurssi, mille vald siinsetele äripindadele haldaja leidmiseks välja kuulutas, nurjusid paraku,? ütles Kalev Raudsepp. ?Nii tuli meil, pea ees, tundmatusse vette hüpata: spaa ja bowlinguraja haldamise kogemust meil ju pole.?
Alumise korruse spaas pakutakse, nagu öeldud, mitmekülgset lõõgastust: saab piljardit ja bowlingut mängida, saunatada, end basseinis jahutada ja solaariumis pruunistada, juuksuri ja maniküürija juures käia või lihtsalt kohvikus istuda. Majas on ka kolm külalistetuba.
?Kindlasti ei taha me seda, et see paik mingiks n-ö läbukohaks kujuneks, kuhu lihtsalt end täis jooma tullakse,? ütles alumise korruse administraator Terje Vikat. ?Siin peaks inimene ikka mitmekülgsel ja kultuursel viisil lõõgastuma.?
Seda, et vaba aja keskuse kaks korrust vaatamata erinevale haldajale päris eraldi ei eksisteeri, vaid mitmes mõttes koostööd teevad, kinnitas ka Tabivere valla kultuurijuht ja rahvamaja perenaine Tiina Tegelmann.
Tema sõnul tähendab uue maja valmimine eelkõige seda, et mitu aastat koolimajas, lasteaias ja mujal “maapaos” olnud taidlejad saavad jälle ühte ja oma majja kokku. Kapell, tõsi küll, on soovi avaldanud lasteaia ruumides jätkata.
Kahesajakohaline korraliku valgus-, heli- ja projektsioonitehnikaga saal võimaldab aga ka mittetaidlejatele mitmekesist ?kultuuritoitu? pakkuda. Esimese teatrietendusena tuleb uude saali 21. detsembril Komöödiateatri monotükk “Ürgmees” Jan Uuspõlluga peaosas. Pidulikke üritusi on tulemas aga ridamisi: 8. detsembril on rahvamajas valla eakale jõulupidu, 9. detsembril sportlaste austamisõhtu, 10. detsembril eeskava ja tantsuga pidu vallarahvale 16. valla taidlejate kontsert ja 30. detsembril avalik aastavahetuspidu. Läbirääkimised käivad ka selleks, et Kinobuss korra kuus ühe laste- ja ühe täiskasvanutele mõeldud filmiga Tabiveres käima hakkaks.
Kui taidlejad on oma proove juba paar nädalat uues rahvamajas teinud, siis esimese korruse teenusepakkujad alustavad tegevust tulevast teisipäevast.
Soodsaim võimalus
Endise kauplussöökla ümberehitamine oli Aare Aunapi sõnul kiireim ja soodsaim viis uus rahvamaja saada: vana Tabivere rahvamaja põles mäletatavasti maha 2001. aasta mais, päev-paar enne seda, kui majas põhjalik remont pidi algama.
“Nii et selle suure õnnetuse juures oli ka väike positiivne moment: kasutamata jäänud remondiraha jäi “seemneks” kauplussöökla osturahale,” ütles Aare Aunap.
Kalev Raudsepp lisas, et peopaigana olid 1980. aastate algul rajatud kauplussööklal tugevad traditsioonid, mis nüüd jätkuda võivad. Pealegi asub vaba aja keskus nüüd alevikurahva seisukohalt palju soodsamas paigas kui vana rahvamaja.
Selles, et uut kultuurikollet vaja on, olid Aare Aunapi sõnul ühel meelel kõik valla poliitilised jõud. Et “puhtatõulise” rahvamaja asemel aga mitmefunktsiooniline meelelahutusasutus rajati, sellel oli kaks põhjust.
“Ühest küljest ei rahulda traditsiooniline rahvamaja kõigi kohalike elanike vajadusi: noori kipub rahvakultuur tänapäeval paraku ükskõikseks jätma,” ütles Kalev Raudsepp, kes olnud Tabivere vallas eri aegadel nii vallavanema, vallavolikogu esimehe kui ka volikogu aseesimehe ametis. “Teisalt on traditsiooniline rahvamaja selline asutus, mis midagi sisse ei too, küll aga tekitab väljaminekuid. Praeguse mudeli juures aitab alumise korruse äripindadelt saadav renditulu vallal rahvamaja majanduskulusid katta.”
Oma valla rahva kõrval nähakse vaba aja keskuse tulevaste külastajatena ka naabervaldade ja -linnade inimesi: Tartust on Tabiverre ju näiteks ainult paarkümmend kilomeetrit, Jõgevalt pisut rohkem. Tänu polüfunktsionaalsusele saab maja pakkuda mitmekülgset teenust: seda võib üürida suuremaks laudadega peoks, aga ka näiteks konverentsiks. Nii või naa, igatahes parandab vaba aja keskuse valmimine Tabivere rahva elukvaliteeti. Ning Jõgevamaa ja kogu Eestigi plaanis vaadatuna on Tabivere vald saanud hakkama tähelepanuväärse teoga.
RIINA MÄGI
