Tänavu oli märgata, et müük kogub populaarsust ja seda võib juba tinglikult pisikeseks jõululaadaks nimetada.
Lisaks Voore Aktiviseerimiskeskusele ja selle alluvuses tegutsevale Tabivere töötoale olid oma töödega välja tulnud ka maakonna aktiviseerimiskeskuse Jõgeval ja Tormas tegutsevad töötoad. Sestap oli riiulid-nagid Tabivere töötoa juhendajate Janika Põldma ja Piret Ehamaa selja taga mitmekesisest kaubast kirevad, sest kogu seda rikkust pakkusid ostjatele just nemad. Oli kirvevarsi ja patju, kaltsuvaipu ja puust nagisid, lastetekke, heegeldatud linikuid ja palju muudki.
Töökaid rohkem kui edevaid
Kudumeid, puust lõikelaudu ja muudki kinkimiseks sobilikku oli valminud ka Tabiveres ja Maarja-Magdaleenas tegutsevates päevakeskustes.
Jõulumüügil kohtas kaugemalt tulnud rahvastki. Põltsamaa naised olid toonud müügile kaltsuvaipu, Voore mees Endel Ant pakkus imeilusaid laastukorve, -karpe ja -kaunistusi. Sellist kraami kiputakse ikka ostma eelkõige ilu pärast ja et nii puhta ja filigraanselt meisterdatud anumaga metsa ega põllule minna ei raatsigi, sellele mõeldakse alles kodus. Küllap leiavad need punutised enamasti iluasjana koha köögiriiulil, saunaaknal või kaminasimsil. Meistrimehe sõnul oli tal valmis ka virnake kaanega käsitöökarpe, kuid need läksid juba Põltsamaa käsitöölaadal kaubaks kui soojad saiad.
Juba mitme aasta eest tabas paljusid Tabivere naisi ehtemeisterdamistamistaud, mis pole neid siiani vabaks lasknud. Pärlitest kaelakeed, käevõrud, sõrmused, pärlitega tikitud telefonikotid, võtmehoidjad ja muud igapäevaeluks vajalikud pisiasjad täitsid seekordki pika müügilaua. Paraku on siinkandis ilmselt edevaid inimesi tublisti vähem kui nobedate näppudega naisi. “Vaadatakse ja imetletakse küll, kuid ostetakse vähe,” tõdes üks käsitöömeistritest Tiina Reinesberg.
Oma valla spordipoisi heaks
Nii kaua, kui on korraldatud jõulumüüki, on tegeldud ka heategevusloteriiga. Selle müügilaua olemasolu, mitmekesisuse ja ka ahvatluste eest on seisnud hea rahvamaja juhataja Tiina Tegelmann ja vallavalitsuse töötaja Laili Aunap. Loteriivõidud tulevad peamiselt oma küla rahvalt. On saanud kenaks kombeks, et ka kõik oma töid müüvad käsitöömeistrid üht-teist heategevusletti annetavad. Saadud tuluga on tehtud jõulurõõmu hooldekodule ja gümnaasiumi pikapäevarühmalistele. Sel aastal otsustati, et raha läheb oma valla tubli ja võimeka spordipoisi toetamiseks. Treenimine ja võistlustel käimine on ju ikka kuludega seotud.
Heategevusloterii pakub aga närvikõdi ja tekitab elevust, sest iga loos küll võidab, iseasi aga, mida. Kui üks loosiostja nõutu näoga pisikest pakikest käes keerutab, kus sees vaid küünal ja jõuluvana pildiga tikutoos, siis võib teine kõrval kalli kaelakee omanikuna särada. Aga loosiõnn on loosiõnn ja tekitab teatavasti hasarti. Möödunud aastal juhtus koguni, et viimaste õnnelooside ostjad ühe kaelakee pärast “leili” läksid ja kõik järele jäänud loosid ära ostsid.
Jõulumüük vabaajakeskuses kestis kaks päeva, teisele päevale lisas jõuluhõngu lasteaialaste külaskäik, kes maja ees kasvava elektrisäras kuusepuu omavalmistatud ehetega veel kenamaks tegid.
KAIE NÕLVAK
