Tabivere vallal on avanenud võimalus osaleda Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastatavas vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise projektis. Selle projekti raames on võimalik täielikult uuendada kogu Tabivere aleviku veevärk ja kanalisatsioonisüsteemid. Valla omafinantseering oleks vaid 10 protsenti projekti maksumusest ehk 2 miljonit krooni. Kogu asula uus vee- ja kanalisatsioonisüsteem läheb eeldatavasti maksma 20 miljonit krooni.
Euroraha tagasilükkamine tähendaks Tabivere asula rohkem kui 1200 elanikule mõne aasta pärast tsentraalse veetorustiku ja kanalisatsioonita jäämist, sest selleks ajaks tuleb amortiseerunud ja keskkonnanõuetele mittevastavad trassid ning puhastusseadmed sulgeda.
Et vald saaks oma veevärgi ja veepuhastusjaama renoveerimiseks euroraha kasutada, peab veevärk olema valla oma. Vald peab selle omakorda üle andma euroraha taotlevale valdade ühisele ettevõttele aktsiaseltsile Emajõe Veevärk.
- Veevärk tuleks üle anda ühisettevõttele
- Veemajanduse OÜ omanik Rannar Raatse aga väitis, et vald ei ole suutnud selgitada, kuidas vee-ettevõtet renoveerimise ajal majandatakse, kas seda teeb Emajõe Veevärk või Veemajanduse OÜ.
- Miljonid vanaraua eest?
- Kaks paralleelset veevärki
Antud projekti raames pole võimalik rekonstrueerida eraomandis olevaid varasid. ASi Emajõe Veevärk juhataja Andres Aruheina sõnul saab euroraha kasutada juhul, kui Tabivere vee-ettevõtte varad on kas vallale üle antud või on sõlmitud üleandmise leping, kus on kirjas, mis ajaks midagi tehtud saab.
Valla vee-ettevõte Veemajanduse OÜ rajatisi vallale tasuta anda ei taha, sest omanik Rannar Raatse pole veendunud, kas ta oma omandi, tõsi küll, oluliselt parendatud kujul, näiteks viie aasta pärast tagasi saab. ?Ükski täie mõistusega omanik ei anna oma vara lihtsalt käest ära,? ütles Raatse.
Tabivere vallavanema Aare Aunapi sõnul pole Veemajanduse OÜ öelnud vallale lõplikku ei- ega jah- sõna. Lõpmatuseni enam oodata ei saa, märtsikuu jooksul peaks vald vara üle võtma, kui see võimalikuks osutub.
Sügisel leppisid eraettevõtja ja vallavalitsus suuliselt kokku, et vee hind valla territooriumil tõuseb ning seejärel on ettevõtja valmis rekonstrueerimist vajavad varad vallale üle andma, ise tasuma aga pool omafinantseeringu summast. Vald oma kohustuse täitis, kuid kahjuks ei järgnenud sellele vee-ettevõtja poolseid kokkulepitud samme. Seetõttu oli omavalitsus sunnitud veebruaris investeeringuks mõeldud osa vee hinnast maha võtma ja kinnitama vee hinna uuesti.
Andres Aruhein on Tabiveres tegutseva Veemajanduse OÜ omaniku Rannar Raatsega paar-kolm korda kohtunud ja olukorda selgitanud. ?Koosoleku lõpuks jõuame veendumusele, kuidas on kõige parem olukorda lahendada. Järgmisel koosolekul alustame jälle kõike otsast peale,? märkis Emajõe Veevärgi juhataja. Ta ei saa aru kohaliku ettevõtte soovist lasta deponeerida mitu miljonit krooni valla raha vähemalt 10 aastaks. ?Täiesti mõttetu on sellist raha nii pikaks ajaks seisma panna,? märkis Aruhein.
Arvestades seda, et vanad rajatised lähevad lähema kahe aasta jooksul mahakandmisele, on mitu miljonit vanaraua eest natuke liiga palju.
Teoreetiliselt saab Veemajanduse OÜ niikaua, kui tal on vallavalitsusega kokkulepe, vee-ettevõttena tegutseda.
Tabivere vallal on praegu võimalik rajada uued trassid, puhastusjaam ja puurkaevud ka üle raudtee paiknevasse asulaosasse, kus seni vee- ja kanalisatsioonitrass puudus. Tänane vee-ettevõtja ei ole aga nõus sealse väikese tarbijaskonna kaasamiseks investeerima. Ka sellesse asulaosasse, kus praegu trassid olemas, tuleb rajada nende kõrvale uued. Tõsi küll, veidi ebasobivamasse kohta, et ei rikutaks eraomaniku vara.
Esialgu jäävad siis paralleelselt toimima kahe firma veevärgid. Mis saab nüüdisajastamata veevärgist mõne aasta pärast, kui ranged euronormid enam taolistesse trassidesse vett ega solki juhtida ei luba ja veepuhastusjaam nõuetele ei vasta, ei osanud Aruhein öelda.
Tulevikus on probleemiks reovee ärajuhtimine. Küsimus on, kas hakata seda pumpama Tartumaale, sest Äksi solk plaanitakse tulevikus pumbata Tartusse. Tabivere ja Äksi vahele jääb kolm kilomeetrit, seega tuleks rajada uus kolmekilomeetrine trass. Trassi ehitamine tuleb kõne alla ikkagi juhul, kui see osutub eeluuringu tulemusel kasulikumaks.
Tabivere vallas maksab vee kantmeeter koos kanalisatsiooniga praegu 13 krooni, 1. juunist 15 krooni.
Tabivere vallavolikogu esimees Kajar Lember, kes on ühtlasi ka ASi Emajõe Veevärk nõukogu esimees, on hämmingus, et veemajandusega tegelev eraettevõtja ja teda mõjutavad isikud ei pea vallavalitsust usaldusväärseks partneriks ja esitavad seetõttu omavalitsusele ebareaalseid nõudmisi.
?Tabivere vallal on praegu ainulaadne võimalus investeerida minimaalse omaosalusega pooli vallaelanikke otseselt puudutavasse valdkonda ja selle investeeringu tulemusel tagatakse elukvaliteet ka paarikümne aasta pärast. Loodetavasti suudetakse projekti lisada ka Maarja alevik, kus probleemid vee ja kanalisatsiooniga juba täna väga teravalt päevakorral on,? märkis Lember.
?Kurb on vaadata, kui eraomanik ei suuda näha kogu piirkonna heaolu, vaid ajab taga ainult isiklikku kasu,? lisas ta. “Loomulikult on eraomanikust ettevõtja eesmärk kasumit teenida, kuid kui on võetud vastutus tegutseda sotsiaalselt tundlikus valdkonnas, ei saa tegutseda ainult omakasu nimel lühiajaliste eesmärkide seadmisega. Vallajuhtide peamiseks kohustuseks on tagada piirkonna pikaajaline areng ? ei saa suhtuda asjadesse positsioonilt, et pärast meid tulgu või veeuputus ja seda selle probleemi kontekstis sõna otseses mõttes,? ütles Lember.
22 omavalitsuse ühisettevõte
Emajõe Veevärk on asutatud 22 omavalitsuse ehk 20 valla ja 2 linna poolt eesmärgiga kaasata veemajanduse nüüdisajastamiseks 516 miljonit krooni Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi raha. Jõgeva maakonnast osalevad projektis Tabivere, Puurmani ja Palamuse vald, neist enim raha ehk 33 miljonit loodab veemajanduse korrastamiseks saada Puurmani vald, Tabivere vald peaks saama 20 miljonit ja Palamuse vald 6 miljonit krooni. Rahataotlust hakati koostama 2003. aastal. 2004. aastal asutati AS Emajõe Veevärk. Ühtekuuluvusfondi esitas taotluse keskkonnaministeerium, taotlus on praegu Brüsselis läbivaatamisel ja leiab ka rahastamist, sest projektile on antud juba number. Rahastamise otsus võib Andres Aruheina sõnul tulla mõne kuu pärast, sest samalaadset projekti Lääne-Eesti saarte ja Matsalu veemajanduse korrastamiseks asuti juba mõned nädalad tagasi rahastama, see taotlus läks Brüsselisse kuu aega Emajõe Veevärgi projektist varem.
Kuigi omavalitsused tahaksid juba ehitustega alustada, pole see enne Brüsseli jah-sõna võimalik, sest neid kulusid ei saaks siis eurorahadest katta.
HELVE LAASIK
