Teisipäeva õhtul kogunes Tabivere kandi kultuurilembene rahvas vabaajakeskusse, et tähistada selle hoone kümnendat sünnipäeva.
Kui asulast kaugemal, teisel pool raudteed asunud huvitava ajaloo ja põneva ruumilahendusega vana rahvamaja 2001. aasta mais segastel asjaoludel just enne kapitaalremondi algust tuleroaks sai, oli Tabivere vallal esialgu plaane-variante mitu ja üks neist nägi ette ka uue hoone ehitamist samasse kohta. Et aga aleviku südames asunud Jõgeva Majandusühistu kauplus kunagise kauplus-söökla hoonest, mille ülemine korrus juba varem tühjana seisis, uude kohta kolis, sündis idee ehitada tühjaks jäänud maja vabaajakeskuseks, mille esimesel korrusel saunad, bowlingurajad ja muud meelelahustusvõimalused, teisel korrusel aga rahvamaja.
Plaan, mis skeptikuile esialgu pöörane tundus, sai teoks, ja just 8. detsembril täituski kümme aastat pidulikust lindilõikamisest. Praeguseks on elukorraldus majas muutunud: rahvamaja tegutseb eraldi ning alumine korrus on rendile antud. Seal on praegu käsil põhjalikud ümberehitus- ja ümberkorraldustööd ning pikemalt saab sealsetest uudistest rääkida uuel aastal.
Juba viies juhataja
Rahvamaja saalis, mis jõulupühade ootuses ehitud, tähistati aga äsja aktuse, kontserdi ja banketiga võrdlemisi noore maja esimest täisjuubelit, mille juhatas sisse rahvamaja nooruke juhataja Triinu Täpsi, kel alles jaanuaris esimene tööaasta täitub.
Triinu rõhutas pidupäevakõnes, et kuigi enne teda on jõudnud kümneaastases majas tehtavat tööd juhtida juba neli kultuuritöötajat ning lahkujate ja uute tulijate vahel kaks kohusetäitjat, on nad kõik jätnud siia positiivse jälje, seisnud hea selle eest, et maja oleks tuledesäras, et rahvas ei unustaks teed siia.
“Meie rahvakultuur, olgu tegemist laulu, tantsu, pillimängu või sõnakunstiga, tähendab meie rahva kirjutamata ajalugu, mida teeme siin ja praegu,” rääkis Triinu ning tuletas meelde Lennart Meri kunagisi sõnu:
“Eesti riik on kulukas ja Eesti riik on kallis. Ta on kulukas kodaniku rahataskule, aga ta on kallis kodaniku südamele.” “Seda meie presidendi mõtet parafraseerides ütleksin, et
meie kultuur on kulukas vallale ja kodaniku rahakotile, aga väga kallis meie südamele. Selle väärtust ei saa mõõta rahas, vaid selle mõõdupuuks on kunst, tahtejõud ja südamlikkus.”
Kõik ringijuhid ja maja töötajad said tänukirja. Ja sünnipäevakingiks kõigile neile, kellele rahvamaja oluline ning kes siinsetes ettevõtmistes alati meelsasti kaasa löövad ning vajadusel ka oma abist ei keeldu, andis kontserdi Maarja-Liis Ilus, keda saatis kitarril Peeter Rebane.
Meenutused kohvilaua ümber
Kontsert kuulatud ja ilutulestik õues imetletud, koguneti kohvilaua ümber, kus juttu tõepoolest kauemaks jätkus. Kes sattus nostalgialainele ja meenutas vana rahvamaja pööraseid tantsuõhtuid ja -öid, mis Tartu ja Jõgevani kuulsad olid, kellele meenusid meeleheitlikud katsed pidutseda pakase kiuste sellesama kümneaastaseks saanud maja kütmata seinte vahel enne ümberehituse algust, kellel olid selgelt meeles nõelasilmast tulnud vabaajakeskuse esimesed kuud, kui rahvas innukalt uusi saunu proovis ja end bowlingutundideks järjekorda pani.
Uuel aastal uue hooga
Loodetavasti saab uuel aastal üsna pea rahuldatud ka nende uudishimu, kes vabaajakeskuse esimese korruse remondi lõppemist ja taasavamist ootavad, aga rahvamaja juhataja leiab, et ka kultuuritöös on veel palju täitmata lünki ja uusi ülesandeid.
Ringides osalejaid on kokku 150 ja see arv pole ju põrmugi paha, kuid Triinu esimene hool ja mure on tuua majja tagasi rahvatants, mis siin veel mõne aasta eest heal järjel oli.
Rahvatantsija on minu arvates nagu rahvamaja sümbol, lausa “vapiloom”, kui nii väljenduda tohiks. On ju palju väiksemaid asulaid, kus rahvatantsurühm olemas, meiegi peaksime taas niikaugele saama,” kinnitas noor kultuurijuht.
KAIE NÕLVAK
