Tabivere rahvamaja ja vabaajakeskuse saatusest

Tabivere vallavolikogu uus esimees Artur Vaher peab vallas probleemseks ka Tabivere vabaajakeskust. Positiivse koha pealt toodi välja maja madalad kommunaalkulud. Siiski jäi kõlama negatiivne alatoon. Maja toodab kahjumit. Bowlingusaal toodab kahjumit. Volikogu otsustab lähemal ajal maja edasise käekäigu.

Võib öelda, et Tabivere vald on rikas vald. Seda saab öelda  irooniata ja mitte kuivi numbreid silmas pidades. Vallas on kaks rahvamaja, neist üks vabaajakeskusega koos; kaks kooli, kaks lasteaeda, kolm raamatukogu, kaks kirikut, muuseum, tugev külaliikumine (Juula, Koogi), Vudila, RMK loomapark. Lisame juurde muud väärtused: Vooremaa oma järvedega, ettevõtlus, hea raudtee- ja bussiliiklus, märkimist väärib ka sularahaautomaat. Skeptik küsiks: “Ja mis sellest? Igas normaalses vallas on vähemalt üks kool, lasteaed,   raamatukogu, rahvamaja!”

 Kas ikka on? Kõikides valdades ei ole tõesti sularahaautomaati. Ega isegi mitte rahvamaja.

Ajaga peab kaasas käima

Rahvamaja(de)st tahakski pikemalt rääkida. Kultuurivedajatel Jõgevamaal on hea traditsioon saada kokku vähemalt kord kvartalis, et korraldada sündmusi, lahendada probleeme, vahetada infot. Punase niidina  läbib nendel kohtumistel räägitut mure olukorra pärast Eesti kultuurimaastikul.

Noor ei taha teada “Tuljakust” ja vanemat ei huvita Ugala teatri etendus, rääkimata oma harrastusteatri poolt pakutavast. Milline on üleüldse tänapäeval rahvamaja roll kohalikus omavalitsuses? Kas see on üksnes koht, kus saab teha lauluproovi ja käia vaatamas-kuulamas Jüri Homenjat? Ning kõige põletavam probleem: kes on sinna majja tulemas aasta, viie  või kümne aasta pärast? Otsitakse kõikvõimalikke lahendusi erinevate projektide näol. Võib öelda, et vaja on muutusi, et ellu jääda.

Samas püsib rahvamajadel kohustus säilitada olemasolevat, et mitte unustada minevikku. Rahvamaja oli, on ja jääb kogukonna kooskäimiskohaks, kuid ajaga peab kaasas käima.

Rahvamajal on eeliseid

Müügimehe kõige olulisem ülesanne on saada inimene ennast kuulama. Saada hõlmast kinni, kinnistada tema pähe “tudish-piip”, luua visioon, et pakutav kaup on parim. Ma ei taha tõmmata paralleeli kultuuri ja müümise vahele, kuid hea turundus  on kultuurile hädavajalik. Tuleb leida see “präänik”, mille pärast inimene on nõus üleüldse rahvamajja tulema.

Tabivere rahvamaja omab eelisseisu. Oli küllalt suurejooneline ja hullumeelne idee ehitada rahvamajaga ühte hoonesse vabaajakeskus. Vabaajakeskuses on neli sauna ja väike bassein, juuksur, küünetehnik-kosmeetik, bowlingu- ja piljardisaal, konverentsiruumid, kohvik-baar. Et maja on renoveeritud ja personal minimaalne, kulub selle kõige ülalpidamiseks vaid ligikaudu neli protsenti valla eelarvest.

Miks ma seda kõike räägin? Rahvamajas on peale kultuuri edendamise veel miski, mille pärast inimesed tahavad seda külastada. Me ei kinnista inimeste pähe “tudish-piipi”, kuid selles majas on hea olla. Ja järjest enam harjuvad inimesed siin käima. Mitte ainult oma kogukonna inimesed, vaid ka külalised mujalt Jõgevamaalt ning Tartumaalt.

Võib väita, et see maja on tervik ja eelkõige mõeldud inimestele endile. Selle külastamine on küll vabatahtlik, kuid ilma selleta enam ei saa.

Vabaajakeskusele teised funktsioonid?

Paraku on Tabivere vallavolikogu esimehel teised mõtted. Viimase aja kiremöll  seoses vabaajakeskusega on teinud nõutuks. Korduvalt on räägitud vabaajakeskuse sulgemisest. Või veel ühe variandina bowlingusaali sulgemisest. Või kolmanda variandina vallavalitsuse kolimisest rahvamajja ja vabaajakeskusse. Paljudel tekivad küsimused, õigustatud ja murelikud.

Küsime siinkohal, mis siis on maja kahjum? Kas see, et bowlingusaal ei too nii palju raha tagasi? Bowlingusaali ehitamine maksis kuus aastat tagasi hinnanguliselt 1,5 miljonit krooni. Kerge arvutus näitab, et sellise summa investeerimine ühte kaherajalisse bowlingusaali tasub 100-eurose päevakäibe juures ära umbes 50 aastaga, 200-eurose päevakäibe puhul umbes 25 aastaga (ei ole arvestatud hulka igapäevaseid kulusid).

Või on kahjum see, et inimene saab käia taskukohase hinnaga mängimas mängu, mis sobib kõigile olenemata vanusest, soost, tervislikust seisundist? Kas me peaksime laste bowlingutrennid sulgema ja  laskma laste sünnipäevad edaspidi pidada Ahhaa-keskuses ja Auras, s.t. linnas?

Miks peaks sulgema vabaajakeskuse, kui rahvas seal käib ja on selle omaks võtnud? Kas Tabivere inimene on nii halb inimene, et ei väärigi midagi? Paneme aga kõik kinni, nagu see igal pool mujal Eestis trendiks on kujunenud?

Kogukonna rahvas tahab koos käia 

 22. juunil tähistati vabaajakeskuse kõrval jaanipäeva.  Süüdati tuli, laval mängis Rock Hotel. Vabaajakeskuse personal suutis kokku tuua suure hulga Tabivere elanikke. Paljud inimesed ütlesid mulle hiljem, et viimased viis aastat ei ole nähtud nii palju kogukonnarahvast koos olemas.

Milleks seda kõike lõhkuda? Lõhkuda on alati kergem kui taas üles ehitada. Noorel volikogu esimehel on palju energiat. Ehk aitaks ta oma energiaga vabaajakeskust veel paremaks teha, veel atraktiivsemaks muuta? Koostöösoov on olemas.

Soovin otsustajaile pikka meelt ja kainet mõistust.

ERLEND KOLLOM,

abivere rahvamaja ja vabaajakeskuse juhataja

blog comments powered by Disqus