Selle organisatsiooni tegemistest rääkisime pisut lähemalt ühe asjaosalisega, gümnaasiumi XI klassi õpilase Katriin Laursoniga.
Räägi pisut oma organisatsioonikaaslastest.
Meil on omavalitsuses kaheksa liiget, nad on IX -XII klassist: Sandra Peiponen, Cätlin Põldsaar, Arvu Aunap, Kristiin Laurson, Karmen Juhkam, Lauri Lutsar, Laura Lang ja mina.
Kes on president?
Sügisel valiti selle koha peale küll mind, aga kui olime mõned korrad koos käinud ja plaane teinud, panin tähele, et abiturient Sandra Peiponen on minust aktiivsem, tal on väga palju häid ideid. Tegin ettepaneku tema presidendiks valida. On näha, et see otsus on ennast õigustanud.
Mida täpselt jõulupühade lõpul hooldekodus tegite?
See oli taas Sandra idee, et võiksime tegelda nende inimestega, kes ise endaga hakkama ei saa ja ennast üksi tunnevad, eriti pühade ajal. Enne jõule käisime abistamas üht juba aastaid ratastoolis olevat naist, kes elab küll oma kodus, kuid kellel majapidamistööde ja koristamisega raskusi. Meid võeti seal rõõmuga vastu. Sandra ja Cätlin tegid ka Sandra juures suured piparkoogiküpsetamise talgud ja läksimegi kahe suure kastitäiega hooldekodusse. Pakkusime neid puhketoas jõulukontserti kuulama tulnuile, käisime läbi ka kõik lamavate haigete toad. Lisaks kostitamisele üritasime ka inimestega juttu ajada. Sellega on muidugi nii, et üks suhtleb meelsasti, teine on kurb, et pühi enam omas kodus veeta ei saa, ja ei taha üldse rääkida. Läksime pärast veel tagasi telekatuppa ja õhutasime seal aega veetvaid inimesi rääkima oma elust, lapsepõlvest, mälestustest seoses jõuludega. See oli meile huvitav ja pakkus ilmselt ka neile vaheldust. Pidasime pärast omavahel aru, et hooldekodus võiks edaspidi sagedamini külas käia, et vanainimestega juttu ajada. Läheme sinna kindlasti kohe uue õppeveerandi alguses.
Kust te need soki- ja kindakastid saite?
Neid asju ei kudunud me küll ise, see oli seltsingu Lumeroos naiste näputöö, mis just hooldekodu rahvale mõeldes sügise jooksul valminud. Meie aitasime kingid ainult laiali jagada, et igaüks saaks just sellise asja, mis talle vajalik ja paras.
Mida selle kooliaasta esimesel poolel veel oma organisatsiooniga korda jõudsite saata?
Kadripäeva paiku peetav ülekooliline karneval on alati õpilasomavalitsuse korraldada, see õnnestus toredasti. Aga paraku on meil ka tõsisemaid probleeme lahendada. Näiteks käivad meie koolis mõned sellised tegelased, kes just nimelt ainult käivad seal. Ja õppimise asemel segavad teisi., kiusavad, kaklevad.
Mida annab sellise rahvaga teha?
Kutsume oma koosolekule, noomime, püüame aru pähe panna. Kui palju sellest abi on, on iseküsimus, aga me püüame. Konkreetsemad sanktsioonid on need, kui sunnime mõne asja ära lõhkunud marakratti seda parandama. Oleme rakendanud ka ühiskondlikult kasuliku töö meetodit, see tähendab, et korrarikkuja koristab näiteks koolimaja.
Mida veel annaks kiusamise ja korrarikkumise vastu koolis ette võtta?
Minu arvates peaksid ikka vanemad ka püüdma oma lastega rohkem rääkida, kooliga enam koostööd tegema.
Kui sageli omavalitsusega kokku saate, millised on teise poolaasta plaanid?
Koosolek on vähemalt korra kuus, kus plaane teeme ja jooksvaid küsimusi arutame. Aga vajadusel koguneme ka sagedamini. Kevadel tahaks korraldada midagi sellist, kuhu kogu koolipere kaasata, täpset tegevuskava veel pole. Aga kindlasti tahame ka edaspidi aidata vanu, haigeid, endast nõrgemaid. Leian, et see on vajalik. Kui väikegi grupp noori selles suunas tegutseb, ehk võetakse meist järjest enam eeskuju ja muutub paljude noorte suhtumine. On ju tore tegutseda mitte ainult enda heaolu nimel, vaid teistele rõõmu teha.
KAIE NÕLVAK
