Aasta eest 16. märtsil katkes ülekohtuselt vara Gunnari elutee. Üleeile tõi Lea Isotamme koostatud raamatu esitlus Palamuse rahvamajja kokku saalitäie rahvast – Gunnari lähedased, sõbrad ja tuttavad. Raamatu kaante vahele on koondatud üks väike osa sellest, mis Gunnar kunagi kirjutanud. Enamik sellest on avaldatud kahekümne aasta jooksul Vooremaas ja selle eelkäijas Punalipus.
“Ma ei saanud enne rahu, kui selle teoks tegin. Ega lapsedki polnud eriti aru saanud, mis see siis oli, mida isa tegi,” tunnistas Lea. Nüüd sai sellest tänuväärne mälestusmärk kõikidele, kes Gunnarit tundsid ja kellele ta kirjatükid olulised olid.
Raamatu kaantelt vaatab vastu Gunnari kirjutuslaud, nagu see oli ja on jäänud. Sissejuhatuses on lühike meenutus kirjutajast enesest, lõpus mõned pildid ning pilguheit tagasi kauaaegselt majandijuhilt Jaan Kollilt, endiselt kolleegilt Ants Pajult, Gunnari sõbralt Ilmar Tammistult. Kõik ülejäänu on Gunnari kirjapandud elav ajalugu inimestest ja ajast. Ridade vahelt vaatab vastu Gunnar ise, mõnusalt ja muhedalt.
Küllap oleks Gunnarile endale see kõik, mis rahvamajas üleeile oli, väga meeldinud. See, kuidas ta poeg sini-must-valge lipuga saali tuli, kuidas Palamuse lapsed kodust lugesid, kuidas ta kaasa Lea vapralt kõike juhatas ning ärgitas Gunnariga seotud naljakaid seiku meelde tuletama. Nali ja vaimukus olid ju Gunnarist lahutamatud ja eks kõik saalisolijad olid Gunnariga koos just väga palju naernud. Lea ja Gunnari vanem tütar Mirjam luges raamatust mõningaid kirjatükke. Mõnedki neist, kellest lugudes tõsiselt või naljakalt juttu, istusid saalis. Kõik oli kuidagi imeliselt soe ja helge.
Olnuks kirjatükkide autor ise elus, istunuks ta vahest kõike kuuldes omaette ja pisut pelglikult. Gunnar ei olnud esineja tüüp. Inimesi jälgida armastas ta üliväga, ise jäi varju.
Eriline oskus näha inimest ei ole ilmselt õpitav. Haruharva sünnib ilma neid, kes elu ennast ehedalt suudavad kirjaridadesse panna, näha nähtamatut ja kuulda kuuldamatut. Gunnar oli üks neist, kes seda kunsti imehästi valdas.
VAIKE KÄOSAAR
