Taasiseseisvunud Eesti suurim tsiviilkriis on praeguseks suuresti seljatatud, kuid see ei tähenda, et kogu koroonaviirusest tingitud negatiivne mõju oleks möödas. Majanduskriis annab endast selgelt märku, koputades järjest tugevamini uksele.
Algamas on uus ajajärk, mis paneb proovile riigi toimetuleku kriisi mõjudega ja inimeste heaolu.
Eesti saab toetuda Euroopa Liidule
Meie ees on väljakutse, kuidas tagada majanduse toimimine ja kasvule pööramine, et inimesed näeksid võimalikult vähe koondamisteateid ning ettevõtjad ei peaks kuulutama välja pankrotte. See on täna peamine küsimus, millele peame leidma kiired ja jätkusuutlikud abinõud. Riigi ja siin elavate inimeste heaolu peab olema prioriteet ja arvestades kriisi sügavust, ei saa me tegutseda omapäi.
Koroonaviirusest tingitud negatiivsete majandusmõjudega seisavad silmitsi kõik maailma riigid. Paljude jaoks on tegemist tõsise väljakutsega, sest eelmisest, kümnendi taha jäävast kriisist, ei ole suudetud veel lõplikult välja tulla. Euroopa Liidu majanduse taaskäivitamise meetmed pakuvad ühte võimalust, et kukkumine oleks võimalikult pehme.
Eesti pole kriisis üksi. Meie selja taga seisab Euroopa Liit. Liidu eesmärk on olla koos nii heas kui ka halvas. Seetõttu oli vaja üheskoos mõelda, kuidas tulla koroonakriisist välja veelgi tugevamana. Selleks vajame aga erakordselt suurt koostöötahet ning solidaarsust. Eelmine majanduskriis õpetas, et pikaajalise surutise ja tööpuuduse järsu kasvu vältimiseks tuleb majandust stimuleerida – edukad olid need riigid, kes kasutasid laenuraha investeeringuteks ega läinud ainult kärpimise teed. Meie majandus on teiste liikmesriikidega seotud, mistõttu sõltub meie käekäik ka teistest Euroopa Liidu riikidest, kes on meie partnerid.
Juba aprillis tuli Euroopa Komisjon välja 540 miljardi euro suuruse paketiga, et Euroopa inimestele ja majandusele kiirkorras tuge pakkuda. Samuti muudeti eelarve ja riigiabi reegleid paindlikumaks, et aidata liikmesriikidel olukorda kiiresti stabiliseerida.
Uue ja jätkusuutliku kasvu saavutamiseks on vaja aga enamat. Euroopa Komisjon kiitis mai lõpus heaks majanduse taastamise plaani kogumahuga 1,85 triljonit eurot. Sellest 750 miljardit on planeeritud uuest, kriisi tagajärgedega võitlemiseks loodud majanduse taastamise vahendist NextGenerationEU. Ülejäänud 1,1 triljonit moodustab tugevdatud ELi eelarve järgmiseks seitsmeks aastaks. Suurem osa, 500 miljardit eurot, majanduse taastamise vahenditest on kavas liikmesriikidele anda toetuste ja 250 miljardit laenudena.
Lisavahendeid peab kasutama targalt
Eestile eraldatav osa suureneks selle tulemusena järgmisel liidu eelarveperioodil 3,3 miljardi euro võrra. See on rohkem kui pool summast, mis meil on kasutada praegusel eelarveperioodil. Samuti kasvab Ida-Virumaa jaoks tähtsa õiglase ülemineku fondi abi Eestile peaaegu kuus korda! Koos Eesti riigi omaosalusega tähendab see sellele piirkonnale 1,3 miljardi euro suurust toetust.
Olulisem summast on selle raha eesmärk – finantseerida tegevusi, mis teevad Euroopa konkurentsivõimelisemaks ning tugevamaks. Komisjoni väljapakutud taastekaval on kaks suurt temaatilist prioriteeti: rohelepe ja digitaalsem Euroopa. Samas on jäetud liikmesriikidele eesmärkide saavutamiseks suhteliselt vabad käed. Eesti jaoks on see võimalus toetada elamute renoveerimist, taastuvenergia arengut, aga see on ka võimalus meie ülikoolidele anda oma panus uute tehnoloogiate arendamisel, nagu vesinik, süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine. Samuti on meil palju Euroopale pakkuda et saavutada, digitaalsem ühiskond.
Lisarahastuse toel saame ellu viia e-teenused ja riigi IT-lahendused uuele tasemele, muutes teenused võimalikult „nähtamatuks“ ja proaktiivseks. Tervishoiuvaldkonnas soovime luua kaasaegse e-tervise platvormi, kuhu lisanduvad geeniuuringute andmed ja kasutaja soovi korral nutiseadmete kogutud andmed.
Euroopa ideaal on alati inspireerinud optimismi ja usku paremasse tulevikku. Kuigi seda ideaali on igast küljest testitud ja meid tabanud viirusepuhang teeb seda erakordsel viisil, loodan, et suudame seda usku hoida. Peame leidma Euroopa Liidu põhimõtteid järgivad ja tuleviku ees vastutustundlikud lahendused, kuidas kasutada lisavahendid euroliidu majanduse kiireks taaskäivitamiseks. Seisame silmitsi suure väljakutsega, kuid nimetame seda arenguprotsessiks, kus targalt toimides tagame turvalise tuleviku.
Anneli Ott,
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, Keskerakond
