Suvised huvid Elistvere Loomapargis

Juuli alguses helistas loomapargi perenaisele Asta Sarvele noor pere Järvamaalt. Nad olid kodu lähedalt metsast leidnud paarinädalase õnnetu olemisega kährikupoja ja küsisid, kas nad võivad selle Elistverre lapsendamiseks tuua. Nõusolek käes, asuti loomakesega kohe siiapoole teele.

?Targad raamatud ütlevad, et kährik on kõigesööja. Et ta nii väike oli, pakkusime esialgu piima, aga läksime menüüs üsna ruttu lihatoitudele üle. Isegi teod lähevad hästi peale, aga ainus, millest ta ei hooli, on seened,? rääkis loomapargi perenaine ja jutustas veel, et Krässuks ristitud kutsu on väga sõbralik ja seltskondlik, oli kohe nõus süles olema ja tuleb praegugi kutsumise peale kohe puurivõre äärde juttu ajama.

Orava kommetega Rex

Ka ühe rebase võrra on loomapark sellest suvest alates rikkam. Olustverest toodi siia Rex, keda oli üritatud aasta otsa talus lemmikloomana pidada. Õnneks said reinu endised omanikud ise aru, et nad ei saa kasuvanematena hakkama. ?Loom ei näinud kuigi hea välja, ilmselt oli põhjuseks vale toit. Aga kui Rexil metsloomainstinktid tärkasid ja ta talu kanade hulgas ?harvendusraiet? tegema hakkas, tuli koostöö tõepoolest lõpetada. Nii ta meie rebaste seltskonda sattus ja on eriline oma haruldase ronimisoskuse poolest. Tema eluruumile tuli paraku paigaldada elektrikarjus, sest mõõda traatpuuri üles ronida ja seiklema minna on sellel loomal käkitegu,? jutustas Asta ja ?viskas killu?, et ilmselt oli Rexi isa orav.

Mis aga oravatesse puutub, siis nende hulgas viidi hiljuti läbi revolutsioon. Ühel heal päeval tehti nooremate käbikuningate puuriuks lahti ja anti neile võimalus vabadust maitsta. Uljad noorukid nii tegidki ja saavad ilmselt omapäi hästi hakkama.

Vabadus ei ole alati magus sõna

Kolm nädalat tagasi jäi neljajalgsete elupaik taas nende kahejalgsete teele, kellel midagi tarka teha pole ja tuul kahe kõrva vahelt julgelt läbi puhub. Öösel võeti maha tükk kitsede aedikust, et näha, kas nalja saab. Sokk Priidik leidiski aiaaugu ja läks oma käe peal ringi lonkima, aga nalja see tõesti kaasa ei toonud ? ei loomatalitajatele ega talle endalegi. Aeg-ajalt nähti tema moodi looma pargi lähistel, kuid isik jäi kindlaks tegemata ja ise jalutaja inimestega kontakti ei võtnud. Nädala eest sai Priidiku seiklushimu ilmselt otsa. Kui Avo Melk ühel hommikul tööle tuli, lonkis talle pargis vastu üks kõhnaks jäänud ja veidi lonkav sokupoiss. ?Noh, Priidik, kas lähme koju?? küsis Avo ja lasi eluraskusi maitsnud looma aedikusse tagasi.

?Üht-teist ebameeldivat on Priidikuga juhtunud vist tõesti. Lisaks kõhnumisele on tal ka karvad selja peal tokerdunud ja jalg haige. Ehk on ta pureda või lüüagi saanud, kes seda teab. Kui jalg paranemismärke ei ilmuta, tuleb see narkoosi all üle vaadata lasta. Kohe ei taha teda stressi viia, ta niigi ilmselt vett ja vilet näinud,? ütles Asta.

Rõõmsama poole pealt lõpetuseks niipalju, et aprillis sündinud ilvesepojad, keda kahe emme peale kokku kolm, on praegu parajas seltskonnaelu eas ja üsna julged. ?Ilvesekutsud on õige ülbeks läinud,? naljatas ühel hommikul loomapargi töötaja Elo Melk. ?Tulen aedikust mööda ja hüüan tere hommikust, aga nemad põõnavad päikese käes ja ei vaevu vastamagi.? Eks ilvestel olegi põhjust veidi tähtsust täis olla. Laupäeval saab Elistvere Loomapark juba kaheksa aastat vanaks, ilvesed olid aga seal ühed esimesed asukad ? seega peaaegu et asutajaliikmed.

KAIE NÕLVAK

blog comments powered by Disqus