Tavapäraselt oleme harjunud sellega, et suvi ja viirused ei kuulu omavahel kokku. Statistika näitab, et ülemiste viirushaigustega satutakse perearsti juurde suvel umbes kümme korda vähem kui sügistalvisel ajal.
Sel aastal tuli kevad koroonaviiruse tõttu teisiti ja ilmselt on tavapärasest erinev ka suvi: me peame koroonaviirusega arvestama ka suvisel ajal. Ilmekas tõestus sellest on terviseameti igapäevane nakatumiste statistika, mis näitab, et viirus ei ole Eestist kadunud ning ootamatuid haiguspuhanguid võib ette tulla nii siin kui seal.
Viirus ei levi ise, seda levitavad inimesed
Eriolukorra ajal olid reeglid inimestele väga selged – nohu või kerge köhaga jäädi koju ning vähendati oluliselt lähikontakte.
Nüüd, kus eriolukord on läbi, peaksid kehtima samad põhimõtted: ka tagasihoidlike haigustunnustega ära mine tööle, peole ega üldse teiste inimeste sekka. Viirus passib seda võimalikku hetke, et nakkuda ühelt inimeselt teisele. See ongi tema elu eesmärk: nakatada võimalikult palju inimesi.
Koroonaviirusel õnnestub see veel eriti hästi ja kiiresti. Kui tundub, et lihtne nohu ja köha pole põhjus paariks nädalaks koju jääda, siis on õigem kindluse mõttes teha koroonaviiruse test. Nii vähendame ohtu oma lähedastele ja töökaaslastele ning hoiame ära selle, et pikemaks ajaks tuleks karantiini jääda juba suuremal hulgal inimestel, rääkimata tervest töökollektiivist.
Koroona on pidude, perekondade ja rahvarikaste kohtade haigus, seetõttu peaksime olema eriliselt vastutustundlikud eestlaste suvisel suurimal pühal, jaanipäeval. Nii nagu Kuku raadio on aastaid vedanud jaanipäeval selge grupijuhi kampaaniat, võiksime sel suvel ühiskonnas ja lähikondsetega kokku leppida, et kohtume jaaniõhtul sugulaste-sõpradega üksnes siis, kui oleme kindlad, et oleme täiesti terved. Ka kergete viirushaiguse sümptomite puhul tuleb olla vastutustundlik ja seada enda lähedaste tervis toredast peost tähtsamaks.
Kui kanname kõik seda mõtteviisi, vähendame üheskoos võimalust, et jaanipäeva järel tekivad uued haiguskolded. Me ei saa loota ainult suvele, soojale ja päikesele, vaid peame ise ka panustama, reeglid on teada ja lihtsad.
Oleme Tartu ülikooli teadlastega juba kolmel nädalal jälginud, milline on koroonaviiruse levimus Eesti ühiskonnas. Meie seireuuring, millega püüame võimalikule laiemale nakatumisele elanikkonnas jälile saada, jätkub ka suvel ning neljanda uuringulaine oleme sihtinud just jaanipäevaeelsele nädalale. Nii anname enam kui 2000 inimese toel ühiskonnale teadmise, kui levinud on viirus just praegu.
11. ja 12. juunil saavad seireuuringu juhuvalimisse sattunud inimesed uuringus osalemise kutse. Kui olete sattunud valimisse, siis osalege kindlasti, täitke küsimustik ja käige testimas – nii saate rahulikuma südamega nautida suvist pööripäeva. Ka siis, kui olete enda meelest täiesti terve, annab suurema kindlustunde selleks siiski testi negatiivne vastus. Ja ka siis, kui olete viimased kuud täiesti kodus püsinud ega kavatse ka jaanipäeva ajal kuhugi minna, olete testimisele oodatud. Õige ülevaate sellest, milline on koroonaviiruse levimus Eesti eri paikades, saame üksnes siis, kui need, keda kutsutakse, uuringus ka osalevad. Õiged tulemused annavad meile aga parema teadmise ja seeläbi teadlikumad otsused.
Uuringus osalemine on nüüd lihtsam
Neljanda uuringunädala ajal on üle Eesti laienenud ka testimisvõimalused: testima saab nüüd minna ka jalgsi, ei ole vaja omada autot, ning Kagu-Eestis sõidab ringi testimisbuss, et parandada selles piirkonnas elavate inimeste jaoks proovi andmise võimalusi.
Uuringu üks oluline külg on operatiivsus: kuna uurime viiruse levimust just ühel konkreetsel nädalal ja soovime võimalikele ohumärkidele reageerida kiirelt, on tähtis, et uuringus osalejad saaksid võimalikult lühikese aja jooksul nii küsimustikule vastata kui ka testimas käia. Seekordse uuringulaine tulemused võtame kokku 19. juuniks, seega tuleks küsimustikule vastata pühapäeva (14. juuni) õhtuks. Nii jõuab järgneva töönädala jooksul ka testimas ära käia.
Niisiis võiksime kokku leppida, et veedame eeloleva jaanipäeva turvaliselt ja üksteisest hoolides. Igal inimesel on siin oma roll ja vastutus. Meie anname teadlastena omalt poolt ühiskonnale turvatunde viiruse levikul kiivalt silma peal hoides.
Ruth Kalda,
TÜ peremeditsiini professor, koroonaviiruse seireuuringu juht, perearst
