Osaühingu Ökopesa asutaja ja üks omanik Triin Peips unistab edukalt toimiva ettevõtte kõrval võimalusest suusatreeneri ametit pidada, sest sport on hinges. Lisaks asus Triin Luua Metsanduskoolis metsuriks õppima.
Metsast hooliv inimene võib puhtsüdamlikult mõelda, et õnneks ei saa kõikidest meie tipptasemel suusatajatest maailmameistreid. Sest nii jagub neist mõni metsale ka. Triin Peips, kelle saavutuste ritta jäävad näiteks 2003. ja 2004. aasta Eesti parima naislaskesuusataja tiitlid, on kindlasti üks neist, kelle läbi mets on võitnud.
Triinu ellukutsutud osaühingu Ökopesa töötajad istutasid möödunud kevadel vähemalt 150 tuhat taime metsa, aasta varem 175 tuhat taime. Muul ajal teevad ettevõtte umbes 20 töötajat peamiselt harvendusraiet, puhastavad liinialuseid jms.
Otepääl kasvatakse enamasti suusatajaks
Otepää tüdrukuna oli vitaalsele ja liikuvale Triinule trenn iseenesestmõistetav elu osa.
“Algul proovisin kergejõustikku teha. Uudmäed olid siis veel Otepääl, kuid küllalt lühikese ja veidi jässakana ma neis erilist lootust ei tekitanud,” meenutas Triin. “Suvel sain järve ääres kokku Tartu aerutajatega ja juba kuu aja pärast käisin võistlustel.”
Paraku polnud Otepääl aerutamistreenereid ja Tartusse trenni minek oli liiga kulukas ning aeganõudev. Siis tuli aga võimalus minna Kalmer Trammi juurde suusatrenni ja sellest sai kõik tõsisem alguse. Kalmeri trennid olid tüdruku meelest lastepärased, mängulised ja huvitavad. Samas pingutati ka kõvasti. Ja läkski Triin üheksandas klassis suusakooli.
Tallinna Spordiinternaatkooli Otepää filiaalis ehk suusakoolis jäi loodetud edu algul tulemata. “Tegin trenni küll, aga tulemusi ei paistnud kuskilt,” rääkis ta. “Nii võtsin sihikule treeneriameti ja otsustasin teadlikult omandada suusatamise tehnika. Püüdsin võimalikult palju teada saada, miks ja mida tehakse. Uskusin, et kui minust ei saa head suusatajat, siis ehk võib saada hea treener. Üllatuseks juhtus aga see, mida ma ei osanud oodata – mõttega suusatehnikat omandades hakkasid paranema ka mu enda tulemused.”
Ent suusakooli õpetajatest peab Triin oma olulisimaks mõjutajaks hoopis kirjandusõpetajat Ellen Mandelit, kelle õhutusel ta neli kooliaastat järjest luulevõistlustel käis.
Ei pääsenud koondisse
Mati Alaver ja Jaanus Teppan ei valinud Triinu murdmasuusatamise Eesti juunioride koondisse, kuigi ta parima tulemuse saavutas.
“Ma pole kahjuks selline pikk ja vibalik nagu suusatajad enamasti,” rääkis Triin. “Küllap ei näinud treenerid minus seepärast perspektiivi.”
“Otsustasin jätkata ka siis, kui mul juunioride MM-ile sõita ei lastud. Jäin Eesti meistrivõistlustel Katrin Šmiguni järel teiseks, kes sõitis naiste klassis. Kaotasin talle ajas 7,4 protsenti. Kokkulepe oli, et juunioride MM-ile saavad sõita need, kes kaotavad Eesti meistrivõistluste võitjale ajas vähem kui 15 protsenti. Ometi otsiti tol korral välja Kristina Šmiguni maailmakarikaetapil sõidetud tulemus ja sellele jäi minu aeg alla 15,4 protsenti! See oli tõeline ebaõnn ja minu suhtes väga kibe otsus,” tunnistas naine.
Ülikool ja Luua kool
Suusakool sai loomuliku järje Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas. Et õppimise ja sportimise kulusid katta, läks Triin tööle lasteaeda.
“Tegin siis juba ka laskesuusatamist ning käisin maailmakarikaetappidel. Mul oli väga hea paariline lasteaias, kes oli nõus vahel kuu aega järjest minu vahetusi tegema. Muidugi tuli koju jõudes oma vahetused tagasi töötada ja eks seepärast trenn jälle kannatas. Lõpuks hakkas kõik üle jõu käima ja nii ma tulin ülikoolist enne lõppu tulema. Aga loodan, et ühel päeval lähen ma tagasi ja lõpetan ülikooli ära,” on Triin oma otsuses kindel. Enne aga tuleb lõpuni käia praegune kool Luual, kus ta metsuriks õpib.
„Luua kool on üks väga hea kool. Kõike seda, mida olen Luual õppinud, saan kasutada oma igapäevatöös,” kiitis ta.
Kevadisest metsaistutajast oma firmaks
Triin Peips tunnistab, et suusatajana polnud tal palju valida, millist tööd teha.
“Ainus aeg aastas, mis on suusatajate jaoks natukene lõdvem, on kevadel. Siis on hooaeg lõppenud ja saab trennist veidike puhata,” rääkis ta. “Käisin kevadeti riigimetsas puid istutamas. Ent kutsujaid oli teisigi – nii eraomanikke kui ettevõtteid. Tulin tasapisi mõttele asutada oma firma. Me hakkasime tegelema ka näiteks muru pügamise ja metsa harvendamisega. Hiljem tulid liinialused raided,” ütles ta.
Mõeldes Vancouverile
Triin Peips tunnistas, et olümpiamängudel hoiab ta esmalt pöialt meie laskesuusatajatele.
“Loodan väga, et Eveli Saue on paranenud hooaja alguses saadud vigastusest,” ütleb naine ja lisab siis eht-triinulikult veidi tögades, et Eveli peaks laskmise ajaks unustama tippvõistluse.
„Samuti soovin edu kõigile teistele laskesuusatajatele. Ootan suure huviga nii biatloni kui ka murdmaa teatevõistlust ja loodan südamest, et laskesuusatajad teevad seekord koha poolest murdmaakoondistele ära,” tõdes ta.
”Veerpalule, Maele ja Šmigunile ei ole mul vaja vist pöialt hoida, nad saavad nagunii hakkama. Usun, et nad toovad meile vähemalt kolm medalit.
Mul on hea meel selle üle, et Otepäält sai OMile Triin Ojaste. Oleks suur õnnestumine kui ta suudaks sprindis end 30 hulka sõita,” kinnitas naine.
Kõige rohkem vajavad Triinu arvates pöidlahoidmist aga meie mäesuusatajad.
“No et nad tulemuse kirja saaksid ega rajalt välja ei sõidaks. Toetagem neid kõik koos!” kutsus Triin lugejaid üles.
Veidi hiljem lisas ta, et veel hoiab ta pöialt dopinguküttidele. “Tahaksin, et nad püüaksid kinni kõik need, kes süstalde najal medaleid korjavad,” oli Triin armutu.
KADRI PULK