Luua metsanduskool korraldas tänavused Euroopa metsanduskoolide kutsevõistlused väga hästi, pälvides osalejatelt ohtralt kiidusõnu. Kool valmistus võistlusteks pea poolteist aastat, kaasatud oli kogu kollektiiv ja igaüks teadis täpselt oma vastutusala.
Luua metsanduskoolis metsanduse koordinaatori ametis olnud Marko Vinni ütles, et kool sai korraldamisvõimaluse juba 2012. aastal Sloveenias. Euroopa metsanduskoolide kutsevõistluste korraldamine on kallis lõbu ja väikesele riigile ning koolile paras pähkel.
Kooli direktor Haana Zuba-Reinsalu ütles, et koolis on aastakümneid kutsevõistlustega tegeldud ning Euroopa kutseõppeasutuste võistluste korraldamine oli kooli jaoks pigem n-ö aja märk. “Meie inimesed on töötanud ka maailmameistrivõistlustel peakohtunikena,” märkis ta.
Peakohtunikud komplekteerisid meeskonna
Möödunud sügisel peetud ettevalmistuspäevadel määrati kõigepealt täpselt kindlaks, kes millise ala eest vastutab. Metsarada jäi Marko Vinni ülesandeks, ülejäänud alade eest vastutasid peakohtunikud. Nemad komplekteerisid ka oma meeskonna. Raiespordialade peakohtunikega peeti kokku üle 20 koosoleku. Kaasatud olid oma ala paremad asjatundjad. Sügisese Šveitsi MMi järel teatas maailmameister Andres Olesk, et hakkab sellest spordist tasapisi kõrvale tõmbuma, ning oli nõus tegutsema kohtunikuna. Nii sai temast laasimise peakohtunik. Raiealade kohtunike kogu esimees oli Arno Skuin, langetuse peakohtunik Peep Arold, ketivahetusel Kaido Saar, kombineeritud järkamisel Ole Hütt, täpsussaagimisel Sulev Tooming.
Ka toetajate leidmisega ei olnud koolil tänu varasematele koostöökogemustele raskusi. RMK andis oma jah-sõna juba aasta tagasi, StoraEnso andis esimest korda nõusoleku panustada, KIKi tuli ise projekt kirjutada ning haridus- ja teadusministeerium aitas külaliste vastuvõtukulusid katta. “Väga palju oli abi Stihli Eesti esindusest. Nemad aitasid palju erinevate võistlustarvikutega. Tahtsimegi jätta ürituse viie-kuue suurema sponsori peale, siis on lihtsam asju ajada,” tõdes Vinni. Võistluste kogueelarve kirjutati kuuekohalise numbriga.
Kooli korraldusmeeskonna moodustamine toimus vabatahtlikkuse alusel ja kaasa lõid nii need, kellel eelnevad kogemused olemas, kui ka need, kes esimest korda suurürituse korraldamisest osa said. Kõik kaasatud võtsid oma ülesandeid tõsiselt ning täitsid neid rõõmu ja entusiasmiga.
“Meil käisid õpilased vahepeal küsimas, et andke veel midagi teha. Pigem olid asjad kõik nii hästi organiseeritud, et päästa polnud vaja midagi, kõik sujus. Kool võttis kõik hästi omaks, kõik kaasalöönud tegid oma tööd naerunäoga,” rääkis Vinni.
Haana Zuba –Reinsalu tunnistas, et tavapärasest tööolukorrast väljatulek oli kasulik nii õpilastele kui ka õpetajatele. “Läbimõeldud ja väga mitmel tasandil organiseeritud töö oli arendav ning andis kogemuse, kuidas suurüritusi korraldada. Pikaajalised kogemused ja inimeste koostöötahe toimisid. Meie eesmärgiks oli algusest peale teha kodus väga head võistlused, sest meil on, mida külalistele pakkuda – väga head võistlus- ja elamistingimused ning eelnev suurvõistluste kogemus,” rõhutas koolijuht, lisades, et usaldas inimesi ning ei pidanud pettuma.
Koolijuhi kinnitusel on võimas jõud, kui inimesed suudavad ühise eesmärgi nimel töötades sünergia tekitada. Sellist üksmeelt on väga hea tunnetada, iga päev nii ei juhtu.
“Kogu meeskond töötas tõrgeteta. Tore on, et meie kooli õpilased olid suure rõõmu ja õhinaga külalislahketeks saatjateks teiste riikide võistkondadele. Nad tutvustasid neile kooli, aitasid võistluspäevadel õigel ajal õiges kohas olla ning olid olemas, kui midagi arusaamatuks jäi,” ütles Vinni.
Muudatused reeglites varem selgeks
Et Eestis tuleb postide asemel metsas elusaid puid langetada, oli võistlejatel varem teada. Igasugused muudatused tuleb võistlusreeglitesse teha vähemalt aasta varem ja nii Luua metsanduskool ka tegi. “Juba möödunud suvel öeldi Itaalias välja, et Eestis hakatakse langetama kasvavaid elusaid puid ning laasimisel tuleb sama oksaasetus nagu sama aasta maailmameistrivõistlustel. Laasimine on viimane võistlusala, pinge hoidmiseks ning võistluste lõppvaatuse atraktiivsemaks muutmiseks soovisime laasimise teha pööratud järjekorras. Nende muudatustega nõustuti,” rääkis Vinni.
Tema hinnangul oli võistlusel vaid üks terav moment, nimelt sattus üks õpilane langetamisel paanikasse. “Kokku oli 68 võistlejat ja kui nende hulgast ebaõnnestus langetamine kohtunike kinnitusel neljal või viiel võistlejal, siis see tulemus oli kokkuvõttes väga hea. Just tegelikes oludes tulebki välja, kes on tugevad tegijad. Ainult sellistes tingimustes langevad kokku tegelikkus metsas ning võistlejate senised kogemused. Meil vedas sellel päeval väga ka ilmaga, tuult ei olnud. Nagu Saksamaa võistleja Aktuaalsele kaamerale ütles, olid tingimused ideaalsed.”
Kõik tahavad maksimumi saavutada
Heade tulemuste nimel on terve aasta ja kauemgi tõsist tööd tehtud ning koolipere ootused kõrgele aetud. Luua metsanduskooli võistkonna uueks liikmeks oli teise kursuse õpilane Markus Mitt. Ta alustas pidevate treeningutega alles sügisel ja oli kõikidele asjaosalistele üllatuseks, sest arenes väga kiiresti. Et raievõistlustel konkurentsis olla, tuleb teha tulemus, mis on viie ala summana umbes 1500 punkti piirimail. 1400-1450 punkti koguvad poisid on heas olukorras, sest teevad kindlasti tubli tulemuse. “Markus Miti tase oli läbi võistluse ühtlane, järelikult on tal tugev närvikava, mis teda alt ei vea. Ta sai hästi hakkama. Raievõistlus on sport. Ja kõikidel ei pea närvikava vastu,” lisas Marko Vinni.
Tal on hea meel, et poiste õpetajad nii metsarajal kui raiealadel suutsid noormehed häälestada selliselt, et mindi n-ö kindla peale välja. Teadvustati oma tugevused ning valiti nendest lähtuv strateegia, ei võetud liigseid riske ja see tõigi edu.
“Järgmisel aastal saab Hollandis mõnevõrra raskem olema, sest nii kõva tasemega mehi nagu Jarro Mihkelson või Ranet Sildoja kohe peale tulemas pole. Kuid olukord pole lootusetu, vatupidi, sellel kevadel toimunud Balti mängudel kogusid osad nooremate kursuste poisid juba 1400 punkti. Milline on nende areng, seda ei oska veel öelda, kuid kindlasti oleneb palju neid endist. Ei pea olema meeletult andekas, kuid peab tahtma teha palju tõsist tööd eesmärgi nimel. Tööd Luua poisid ei karda ning oma vaba aja veedavad nad treenides. Kahjuks pole koolil sisehalli, kus poisid saaksid harjutada, sest talvel tuleb ikkagi umbes kolmekuine paus, kus treenida on küllalt raske,” tõdes Vinni.
HELVE LAASIK
