XXX suveolümpiamängude avatseremoonia Londonis algas 27. juuli õhtul, kuid mängud kuulutati avatuks juba uue päeva numbri sees, seega 28. juulil. Ning kohe esimesel võistluspäeval sooritas oma etteaste Jõgevalt pärit maanteerattur Rene Mandri, kes olümpiadebüüdi lõpetas meeste grupisõidus 50. kohaga. Olümpia esimene päev algas tavaliselt: esimese kuldmedali võitis Hiina sportlane ja eestlaste osaks jäid kohad alates kolmandast kümnest. Pühapäeval liitus olümpiaga ka varasemate Londoni mängude lahutamatu kaaslane – vihm.
Londoni olümpia avamine oli vaatamist ja kuulamist väärt. Nii pildikesed Inglismaa ajaloost kui klassikaks saanud muusikaliste hittide paraad. Tundub, et viimaste olümpiaadide parim, sest seekord ei pakutud üle rauast monstrumite ja tühja kila-kolaga. Täismaja olümpiastaadionil võttis etenduse soojalt vastu ning ka korralduslikult tundus kõik sujuvat. Kui mitte arvestada riikide sissemarsil suurriikide venivaid ja laialivajuvaid kolonne, mis ajakava veidi kinni kiilusid. Seepärast ei lõppenud avatseremoonia ka plaanitult enne keskööd, vaid venis uude päeva. Sellega loodi aga olümpiaajaloos omamoodi pretsedent, et ametlikult kuulutati mängud avatuks uuel päeval. Kunagi varem ei ole midagi sellist juhtunud.
Pool üks öösel lõppenud avatseremoonialt hotelli saamine probleemiks ei kujunenud, sest transport toimis, kuid enne kolme öösel siiski unele ei saanud. Loetud tundide pärast algasid aga juba esimesed medaliheitlused.
Kui kell 10 laupäeva hommikul asusid stardijoonele mehed maanteeratturid, seisis ainsa Eesti esindajana selles rivis Jõgevamaa olümpiaatleet Rene Mandri. Nagu ta kaks päeva varem toimunud pressikonverentsil oli arvanud, et üksinda saab sel
“Selles mõttes olen rahul, et tegin oma võimetele vastava sõidu ära. Pole enam ammu nii tugeval tasemel sõidus osalenud. Mul oli kaks võimalust: kas üritada ise midagi teha ja riskida või sõita kindla peale ja oodata oma võimalust. Valisin teise, kuid võimalust mulle ei tekkinud,” olid ta esimesed sõnad pärast lõpujoont.
Negatiivse momendina nimetas rattur kohta protokollis. “Kuid siin sõideti ka gramm teises tempos nende sõitudega võrreldes, kus mina olen saanud viimasel ajal kaasa teha.” Mandri sõnul on praegu kõige suurem probleem hea klubi leidmine, kes osaleks ka tugevatel võidusõitudel. Hetkel ei pidanud ta neid võimalusi just eriti kõrgeks.
“Kõikidest vahepealsetest jamadest olen üle saanud, nüüd oleks vaja korralik klubi saada.”
Olümpiavõistlusest rääkides kiitis Mandri brittide kaasaelamist kogu trassi ulatuses. “Pole midagi sellist kogenud. Rahvast oli raja ääres murdu, kohati viies kuni kümnes reas. Kitsamates kohtades vajuti lausa ette. Ja lärm oli selline, et kõrvad annavad vist öö läbi veel tunda.”
Kogu suure olümpiamöllu kohta arvas aga Rene Mandri, et kui profisport on suur show, siis olümpiamängud on show kuubis.
TIIT LÄÄNE, London
