Presidendi emadepäeva vastuvõtule kutsutud Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu läheb koos perega kontserti nautima ning hiljem viivad nad kõik koos vanaemale lilli. Neil on kombeks koguneda alati pere vanima ema juurde ja nüüdseks on selleks saanud Haana abikaasa ema.
Varem sõideti alati läbi mõlema ema juurest, tavaliselt oldi ühe ema juures külas ühel, ja teise juures teisel päeval. “Kui ühel hetkel saab minust pere vanim ema, siis loodan, et tullakse minu juurde,” ütleb Haana. See ongi suure kärgpere emadepäeva tähistamise traditsioon.
Lapsed saavad koos olla
Kutse Tallinna presidendi vastuvõtule saadi postiga. “Nüüd on nii, et minuga koos tulevad viis lipsustatud ja ülikonnas meest. Neid hetki, kus meespere on ülikonnas ja lipsud ees, tuleb harva ette. Meie väike poeg naudib seda väga, kui õde ja kõik suured vennad on kodus, temaga tegelevad ja kõik koos on,” räägib naine.
Tema sõnul peavad lapsed teda alati meeles. “Aias või metsas on alati lilli – olulisem on see, et neid ise korjata ja üle anda saab,” kinnitab ta. Ja koogi küpsetamine ei valmista talle kunagi raskusi.
“Kokkutulemiseks peab aega alati olema. Ja pühapäeval lihtsalt tulebki korraks aeg maha võtta ja perega koos istuda,” tunnistab ta.
Tänapäeval on peresid liitvaid tähtpäevi pigem juurde tulnud. Näiteks vanavanemate päev, ka naistepäeva pole veel unustatud. Nende tähistamine on peredes tõenäoliselt erinev, kuid väärtused jäävad ikkagi perekonna juurte ligi. Võib öelda, et kui igapäevaelu kiires tempos ei tule aja mahavõtmisest midagi välja, siis riiklikult tähtsad tähtpäevad lausa soodustavad seda, et avalikkus neil päevil asjaosalistele suuremat tähelepanu pöörab ning aega võtta soovitab,” tõdeb ta.
Olla laste jaoks olemas ja anda turvatunne
Ema, abikaasa ja koolijuhi roll on igapäevaeluga tihedalt põimunud. Neid rolle ei tohi kunagi segamini ajada. “Töö on võimalus elamiseks ja eneseteostuseks. Aga ema rolli kandma on ju naine loodud. Emade loomuses on jääda oma laste pärast südant valutama, kuid sellega ei tohi üle pingutada. Kuidas need kõik ööpäeva 24 tundi ja seitsmesse nädalapäeva ära mahutada?” küsib ta.
Kui naine saab saatuse tahtel koos uue lähisuhtega ka uue pere, siis on oluline õppida selles uues peres üksteise kõrval elama, andes aega kohaneda ning püüdes kokku leppida kõigile olulistes asjades. “Meie peres on tähtsaim ühendav lüli ühine laps. Kui osata kodu väärtused üles ehitada kõige väiksemale ning anda vanematele lastele kuuluvuse ja tähtsuse roll, saavad kõik kenasti hakkama. Oluline on aktsepteerida eelmisest eluetapist kaasa tulnud ühiseid väärtusi ning lasta nendel uuele tasandile areneda. Pere kõige väiksema suurim unistus on, et kõik õed-vennad oleksid kodus. Paraku on suuremad lapsed nüüd laiali lennanud. Kuid tal on alles kogemus sellest ajast, kui kõik koos kodus elasid. Ta peab seda oluliseks ning vahvaks, mis sellest, et mõnega on kuni 15-aastane vanusevahe!”
Haana on laste jaoks alati olemas olnud. “Väga tähtis on olla nende kõrval, anda neile turvatunne. Nad hindavad seda väga. Näen, et neil on senini soov ja tahtmine koos olla, nädalalõppudel koju tulla ning ühiseid tegevusi nautida. Mõnikord tuleb väga tüütuid kodutöid teha, aga neid tehakse pigem rõõmuga, mitte sunniga. Oma kooselu alguses alustasime ka uue kodu ehitamisega ning selle valmimisel on kõigi ühine panus oluline olnud. See vast ongi kõige suurem võit, et neil on koht, kus alati olla. Neil on oma privaatsus, omad võimalused.”
<font face=”arial,helvetica,sans-serif”>
Haana Zuba-Reinsalu usub, et kui on terve mõtlemine, terve pere ja lähisuhe, siis peabki inimene õnnelik olema. “Siis saad ka tööl tubli olla. Kui üks neist saab mingil põhjusel häiritud, kannatavad ka kõik teised rollid, ” tõdeb naine. Ta lisab, et kui elus on antud teine võimalus, tuleb olla tolerantsem, teha vajadusel kompromisse ning püüda hoida lähedaste ning enda vajadused tasakaalus – õppida möödunust ja püüda targemalt elada.
i
HELVE LAASIK
