Jõgevamaal anti preemiad pidulikult üle detsembri keskpaigas toimunud tänuüritusel, kuhu olid kutsutud kõik lõppvooru pääsenud pered, keda kokku oli viis.
Kokku laekus konkursile 252 ankeeti, kõige rohkem Tallinnast ja Harjumaalt, aga aktiivselt osalesid ka Jõgevamaa, samuti Lääne-, Valga- ja Pärnumaa pered.
Kandideerivatel perekondadel tuli kirjeldada oma ühiseid ettevõtmisi, anda ülevaade laste edasijõudmisest koolis ning osalemisest huviringides.
Sääritsad ostavad lastele klaveri
Ave ja Aimur Säärits rääkisid, et tegelikult sai ankeet täidetud rohkem huvi ja proovilepaneku pärast, kuid eks loodeti ikka, et just nende pere väljavalituks osutub. Suurele perele kulub ka lisaraha loomulikult väga ära.
Saadud preemia eest tahabki pere osta klaveri, et sügisest muusikakooli mineval tütrel oleks võimalik mängimist harjutada. Kui auhinnarahast midagi üle jääb, kulub raha kindlasti lastele, peamiselt huviringide maksu tasumiseks.
“Eks tõenäoliselt vaadati auhindade jagamisel seda, et meil on aktiivsed lapsed,” arvas pereema Anu. Peres kasvavad Simmo(10), Kätri- Avelin (8), Mattias(3) ning Oskar(5 kuud).
Simmo tegeleb maadlusega, samuti mängib jalgpalli ja laulab poistekooris. Poisi enda sõnul meeldib talle kõige rohkem jalgpalli mängida, aga ka maadlemas on tore käia.
Kätri-Avelin käib kultuurikeskuses laulmas ja tantsustuudios. Kolmeaastane Mattias on samuti juba laululaps ja käib ka maadlustrennis kaasas.
Kätri-Avelin on lauluvõistlustel on kahel aastal olnud valla parim, ka Simmo on osalenud lauluvõistlustel ja sealt häid kohti noppinud. Simmo on ka spordivõistlustel mitmeid medaleid võitnud.
Ühistegevused on seotud spordiga
Vanemate sõnul on lapsed tublid, lisaks sellele, et nad osalevad aktiivselt ringide tegevuses, ei ole kannatanud ka nende õppimine. Hinded on peamiselt viied olnud, vahel harva lipsab sisse ka mõni neli.
Peamised pere ühistegevusedki on seotud spordiga. Koos käiakse treeningutel ning üritustel- perepäevade ja pargijooksude korraldamisel on Ave ja Aimur Sääritsal oluline roll, nii osaleb neil kogu pere, kes korraldaja ja kohtuniku, kes osaleja või kaasaelajana.
Järgmine perepäev tuleb juba 9. jaanuaril, seal on mõeldud kõigile: nii lastele kui täiskasvanutele. Ühised võistlused on ka isadele ja poegadele ning emadele ja tütardele.
Isa Aimur on mitmekülgne mees: ta on treener, füüsilisest isikust ettevõtja ning õpetaja.
“Kõige rohkem aega kulub treeneritööle, trennid on iga päev,” rääkis raskejõustikuklubis Ramm maadlustreeneri ametit pidav Aimur Säärits.
Treeneritööd teeb ta hobi korras, tasu ta selle eest ei saa. Spordiklubis treenivad nii lapsed, noored kui ka täiskasvanud. Kokku teeb maadlustrenni 60 poissi ja meest, maadlusega tegelevad ka mõned tüdrukud.
Aimur Säärits on ise kaheksakordne Eesti meister kreeka-rooma maadluses, samuti on ta nooruses võistelnud kõikjal Nõukogude Liidus. Ise ta enam aktiivselt sporti ei tee, vaid nii palju, kui treenimise kõrvalt aega ja jõudu üle jääb. Treeninguid on iga päev vähemalt üks-kaks, lisaks veel võistluste korraldamine ja seal noortega osalemine.
Aimur Säärits lisas pool-naljatamisi, et oma kaalus on tal järeltulija olemas, kellel üsna suured võimalused meistritiitel koduklubisse tuua.
Aimur Säärits töötab ka Kaarepere koolis arvutiõpetajana ja lasteaias Rohutirts spordimetoodikuna. Kaarepere koolis on ta varem olnud ametis ka kehalise kasvatuse õpetajana.
Töö lastega on huvitav
Töö kohta lasteaias ütleb spordimees, et väikeste lastega tegelemine on väga huvitav ja tore, lapsed tulevad liikumistundides kenasti pakutavaga kaasa. Aimur Säärits on lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuri alal, olnud kolm aastat tööl ka maavalitsuses, kus juhtis maakonna sporditööd.
Füüsilisest isikutest ettevõtjad Ave ja Aimur Säärits teevad ise spordimedaleid. Samuti kujundavad nad diplomeid ja osutavad mitmesuguseid trükiteenuseid. Aimur Säärits ütles, et spordivõistluste korraldajatel on võimalik saada kõik ühest kohast: nii medalid, diplomid, karikad kui ka raamid.
“Kõigepealt tuleb teha medali kujundus, seejärel trükitakse see metalli peale ja pressitakse,” heitis Ave veidi valgust medalite sündimise vaheetappidele. Kogu töö tehakse enamasti käsitsi.
Tartumaalt pärit, kunagi kondiitriks-pagariks õppinud Ave ütles, et pühapäeviti küpsetatakse koos pannkooke, samuti tähistatakse suuremaid pühasid ikka koos. Näiteks küpsetati jõuludeks piparkoogid ühiselt.
Naistevahetuselt suurpere tunnustuseni
Marika ja Ole Hüti peres Luual kasvab viis last. Kätlin, lastest kõige vanem, õpib üheksandas klassis, Kaisa-Mai on teise klassi tüdruk ning Õnne-Riin käib esimeses klassis. Neljane Oliver-Harris ja pesamuna, aastane Oskar-Hendrik on emaga kodus. Isa Ole käib Luualt Jõgevale puidufirmasse tööle.
Sel ajal, kui TV 3 kandis üle tõsielusarja “Naistevahetus”, kus üheks osaliseks oli ka nende pere, anti teada, et perekond Hütt oli osutunud üheks väljavalituks, kellele otsustati määrata tänavune Hansapanga preemia.
Esimene sündmus oli perekonna jaoks lihtsalt huvitav meenutus läinud kevadest ja varasuvest. Preemiateate üle oli põhjust nii suurtel kui väikestel pereliikmetel aga eriti rõõmustada. Muidugi kulub raha laste harrastustele ja annete arendamisele marjaks ära. Hädasti oligi vaja väikseks jäänud uiskude ja suuskade asemele uusi ning Kaisa-Mai jaoks klaverit, sest tema õpib Jõgeval muusikakoolis. Kes teab, võib-olla läheb klaverit edaspidi teistelgi tarvis. Praegu käib ema Marika Õnne-Riini ja Oliver-Harrisega kaks korda nädalas Palamusel laulu- ja mängukoolis.
Vanemate sõnul on nende lapsed tublid ja nad tahaksid teha kõik, mis võimalik, et nad hästi areneksid ning saaksid tegelda asjadega, milleks neil annet ja huvi on. Igaühe isiksuse ja privaatsusevajadusega on kodus püütud samuti arvestada. Suurematel on oma toad ning isiklikud lemmikloomadki, kelle eest nad meeleldi hoolitsevad.
Nii rott Kätlini toas kui ka merisead Kaisa-Mai ja Õnne-Riini juures paistavad end suurepäraselt tundvat, kõnelemata koer Suusist, kes on lausa kõikide lastega üles kasvanud ning täieõiguslik pereliige.
T?intsiljade ja akvaariumikaladega tegelemine on kujunenud rohkem isa Ole hobiks, sest tema on sellel alal ennast põhjalikult kurssi viinud nii vastavat kirjandust uurides kui ka asjatundjate juures konsulteerimas käies.
Niipea, kui juba kevademärke tunda, minnakse kogu perega Raadiverre Vahe tallu. Nagu Marika ja Ole ütlevad, sai see koht soetatudki eelkõige lastele ja tulevikule mõeldes.
“Praegu on see majapidamine ootevalmis ja rohkem hobitalu,” kinnitavad vanemad. Kui edaspidi võimalusi rohkem, tahetakse see päriskoduks välja ehitada. Esialgu võimaldab see kogu perele suviti rohkem õhku, ruumi ja ühist tegevust.
Seal kasvatatakse aedvilju, mustikaid, astelpajusid, maasikaid ja teisi marju, mida jätkub oma pere tarbeks ja lähisugulastelegi.
Tulevikus tahaksid Hüti pere ema ja isa kõige enam näha, et kõik lapsed saaksid võimalikult hea hariduse. Esialgu teevad aga nad endast oleneva, et õpetada lastele viisakust, töökust, kohusetunnet, austust vanemate inimeste vastu ja kõike seda, mida nad ise väga tähtsaks peavad.
EVA KLAAS
VAIKE KÄOSAAR
