Möödunud neljapäeval käis Põltsamaa valla, Põltsamaa linna ning Pajusi valla esindajatest koosnenud delegatsioon külas Suure-Jaani ühisvallas, kus kuuldi, et ühinemisele alternatiivi pole.
Põhikohaga Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli juhataja ametis olev Suure-Jaani vallavolikogu esimees Arnold Pastak rääkis, et tegelikult kasutati Suure-Jaanis ühinemist ette valmistava protsessi käivitamiseks ebatraditsioonilist meetodit. Nimelt ei istutud kohe maha ühise läbirääkimistelaua taha, vaid alguses korraldati kolme valla esindajatele hoopis ühiseid ekskursioone ja muid ühisüritusi. Nii hakati inimestevahelise suhtlemise toel ühinemisprotsessile “vundamenti” laduma. Kõigepealt võeti Suure-Jaani linna, Olustvere ja Suure-Jaani valla peale ametisse ühine noorsootöötaja, kellele järgnesid ühine ehitusnõunik, arhitekt ja registripidaja. Algselt Suure-Jaani linna, Suure-Jaani ja Olustvere valla vahel käivitunud ühinemisläbirääkimistega liitus hiljem ka Vastemõisa vald.
Elanike huvi oli leige
Kuus aastat tagasi võeti ette juba tõsisem töö, et teavitada kavandatavatest sammudest ka kohalikke elanikke.
“2004. aastal sõitsime läbi kõigi kolme omavalitsuse suuremad külad. Kohtumistel kohaliku rahvaga ilmnes nende leige huvi: kohalesõitnuid oli märksa rohkem kui kuulama tulnud inimesi,” meenutas Arnold Pastak.
2004. aasta sügisel tegi Suure-Jaani linn Suure-Jaani vallale, Olustvere vallale ja Vastemõisa vallale ühinemisettepaneku. Ilmselt leiti Vastemõisa vallas, et ühinemisprotsessiga kaasa minemata jääks see vald üksi Suure-Jaani ühisvalla ja Viljandi linna vahele.
Vahetult enne ühinemislepingu heaks kiitmist, mille oli välja töötanud selleks moodustatud ühinemiskomisjon, otsustas Suure-Jaani vallavolikogu ühinemisettepanekut mitte toetada. Selle valla tulubaas oli kõige suurem ja see andis vallale kindlustunde iseseisvalt jätkamiseks.
Pastaku sõnul oli toonaseks tüliõunaks Suure-Jaani valla ja linna vahel linnas asuva kooli võimla ehitamiseks võetud laen, mille tagasimaksmisel vald osaleda ei soovinud. Samas õppisid umbes pooled valla lastest linna koolis.
“Õnneks juhtus nii, et Suure-Jaani vallavolikogus oli jõudude vahekord muutunud ja viimaks saadi ka sellelt vallalt ühinemisele jah- sõna. Seniste vallajuhtide hirmude vältimiseks lepiti kokku, et kõik vallavanemad saavad tulevase ühisvalla juhtimises töökoha. Ametnike hulgast valiti välja parimad spetsialistid. Hiljem tekkisid ühisomavalitsuses mõned ametikohad juurde. Algselt töötas iseseisvates ühisomavalitsustes 30 ametnikku. Ühinemise järel kujunes ametnike arvuks koos teenindava personaliga 26-27 inimest. Praeguseks on kõigil ametnikel töökabinet Suure-Jaanis asuvas uhkes vallamajas, kus asub ka lasteaed ning raamatukogu. Vallamaja pinda laiendati hoonele juurde ehitatud kolmanda korruse võrra, mis ehitati välja ühinemisraha eest.
Koolid näitavad piirkondade tugevust
Endistes vallakeskustes asuvad nüüd mitmed muud asutused – lasteaiad, noortekeskused, rahvamajad. Suure-Jaani vallas tegutseb neli põhikooli, üks gümnaasium ning kaks riigikooli. Kui põhikoolides õpib umbes 70-80 õpilast, siis Suure-Jaani Gümnaasiumis on teadmisi omandamas 310 õppurit. Lisaks tegutseb vallas Lahmuse erikool õpiraskustega lastele ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool. Samuti asub vallas mitu lasteaeda, rahvamaja, raamatukogu. Raamatukogud ühendatakse järgmisest aastast üheks asutuseks, millele luuakse harukontorid. Lisaks asub vallas mitu spordisaali ning väike ujula.
Algsed hirmud tõeks ei osutunud
Rääkides inimeste võimalikest omavalitsuste ühinemisega kaasnevatest hirmudest, kardeti Suure-Jaani piirkonnas esmalt vallajuhtide kaugenemist rahvast. Tegelikult nii ei läinud, seda kinnitab alguses käivitatud teeninduspunktide vajaduse kadumine lühikese aja jooksul. Samuti kardeti investeeringute koondumist vallakeskusse. Eelmise valitsemisperioodi investeeringusummasid kokku arvates selgus, et tegelikult oli kõikidesse valla piirkondadesse enam-vähem võrdselt investeeritud.
Ühinemise eel lepiti kokku, et kõik piirkonnad saavad ühisvolikogus kohti vastavalt elanike arvule. Suurim esindus oli algul kaheksa mandaadi näol Suure-Jaani vallal, viis mandaati Olustvere vallal ja võrdselt neli mandaati Suure-Jaani linnal ning Vastemõisa vallal. Nüüdseks on kogu ühisvallast saanud üks valimispiirkond ja esialgne 21-liikmeline vallavolikogu on praeguseks ümber formeerunud 17-liikmeliseks.
Endise Vastemõisa vallavanema ning praeguse Suure-Jaani ühisvalla majandus- ja ehitusosakonna juhataja Are Aua sõnul oli ühinemisprotsessis väga positiivne, et suudeti hoiduda poliitikast ja asju ei aetud parteipoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt, vaid esiplaanile seati liituvate omavalitsuste ühishuvid. Samuti oli Are Aua sõnul väga hea, et endiste iseseisvate omavalitsuste juhid tulid ühinemisprotsessiga kaasa. Kui see nii ei oleks olnud, oleks tema hinnangul olnud ühinemist läbi viia väga keeruline, kui mitte võimatu.
Suure-Jaani vallavanema Tõnu Aavasalu sõnul on kõige olulisem suure ühisvalla suutlikkus investeerida. Vallajuhi hinnangul oleks piirkonna omavalitsuste jätkamine iseseisvatena seadnud ohtu Suure-Jaani Gümnaasiumi säilimise. Samas võimaldas valdade liitmine võtta tööle spetsialistidest parimad ja tõusis tööle võetud ametnike palgatase. Tõnu Aavasalu hindas tulevikku silmas pidades ühinemisotsust kui ainuõiget ja äärmiselt olulise tähtsusega sammu.
Esimest korda võtsid Suure-Jaani piirkonnas ühinemise temaatikat käsitleva ümarlaua ääres kohad sisse Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla ja Olustvere valla esindajad 1990. aastate esimesel poolel. Tookord arupidamisest kaugemale ei jõutud ning enne pidi suur hulk vett merre voolama, kuni ühinemise küsimus taas päevakorda tõsteti..
Põltsamaa piirkonna esindajad käisid kevadel Tapal uurimas, milliseid tulemusi on piirkonnale andnud sealsete omavalitsuste ühinemine.
Suure-Jaani vald
*Territooriumilt ollakse Eestis Märjamaa valla järel teisel kohal
*Ühisomavalitsuse moodustavad 46 küla, üks linn ja üks alevik
*Tegemist hõredalt asustatud omavalitsusega, valla territooriumil paiknevad mitmed suured soomassiivid
*Suure-Jaani valla Sandra küla on territooriumilt suurem kui Tallinna linn, ent seal elab kümmekond inimest
*Ühinemise hetkel elas Suure-Jaani ühisvallas 6356 elanikku
*Praegu on elanikke alla 5900
*Põllumajandusettevõtetest on suurimad Paala OÜ ja Sürgavere OÜ ning puidutööstustest Sakala Saetööstus ja Eesti Höövelliist
i
TOOMAS REINPÕLD
