Neljapäevane Jõgeva vallavolikogu tekitas palju segadust. Opositsioon lasi valla plaani ühinemislepingut muuta hetkega auklikuks.
Ühinemislepingu muutmine pole iseenesest midagi uut ning seda on teinud paljud teisedki omavalitsused. See on mõistetav: elu on edasi läinud ning vald ei saa kinni jääda kolme aasta tagusesse aega, kus iga liituv vald küünte ja hammastega enda eest võitlema pidi. Muidu oleks suuremad nad lihtsalt alla neelanud. Aga elu teeb omad korrektuurid.
Neliteist ettepanekut, mille poolt volikogu hääletama pidi, olid põhjendatud. Üle 8000 euro valla raha korstnasse kirjutada MTÜ arvele, mida enam kellelegi vaja pole, kõlab plaanina, mis võiks natukenegi vähendada rahalist koormust.
Samamoodi aitaks rahalist koormust vähendada raamatukogu sulgemine, mida lihtsalt enam ei kasutata. Meeldib see meile või mitte, kuid mitte igat hoonet ei pea hoidma lihtsalt hoidmise pärast. Kui suunata need vahendid mujale, võimaldaks see arendada ehk midagi muud.
Väikesel vallal erinevalt suurest riigist pole aega ega ressurssi, et raisata aega kaklusele, mis pole kaklust väärt. Mõistes, et kolme aastaga areneb elu hüpetega, on kindel, et sellega tuleb kaasas käia. Jäädes vanasse kinni, kaotame lootuse paremale tulevikule.
Opositsioon oleks võinud valida punktid, mida toetada ja mida mitte. Praegu jääb kogu plaan ühinemislepingut muuta kahe maailma vahele kõikuma ega vii kedagi edasi. Pigem raiskab see aega ja ressurssi. Mõtlemiskoht on siin nii vallale kui ka volikogule.
