15.-19. juunini peeti Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni XXVIII istung, kus arutati Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügikorraldust käesoleva aasta teisel poolel.
Eesti delegatsiooni juhtis keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome, Vene delegatsiooni aga esimest korda Venemaa kalavarude kaitse-, järelvalve- ja taastootmise ameti juhataja Mihhail Kumantsov. Delegatsioonides olid esindatud mõlema poole kalateadlased, keskkonna- ja põllumajandusministeeriumide esindajad, keskkonnainspektsiooni ja kalurite esindajad. Istung toimus Venemaal Pushkinskie Gorõs.
Esimese poolaastal välja püütud kalakogused olid riikidel väga erinevad. Sellest tingitult kujunes läbirääkimiste käik keerukaks. Et saavutada mõlemaid pooli rahuldav püügirezhiim, tuli esmalt Eestil ahvenakvooti juurde saada. Juuni alguseks oli meie kaluritel peaaegu pool lubatud ahvenakogusest välja püütud. Samas tuli põhjalikult arutada Vene poole soovi püüda kuni kvoodi täitumiseni mutnikega. Vene poolel on kõigil püüdjatel individuaalsed kvoodid, mis statistika järgi täituvad tavaliselt alles aasta lõpuks. Arutelu käigus soostus Vene delegatsioon andma eestlastele oma ahvenakvoodist 100 tonni juurde, mis andis võimaluse läbirääkimiste käigus ühtne püügirežiim kokku leppida.
Läbirääkimistel otsustati:
– alustada võrgupüüki alates 1 . septembrist võrgusilma suurusega 110 ( 55 ) mm.
– alustada põhjanoodaga ( mutnikuga ) püüki alates 1. septembrist ja püüda kuni 31.oktoobrini. Mutniku pära silmasuurus ei tohi alla väiksem kui 24 mm.
– lubada mõrdadega püüda kuni 31. oktoobrini.
– kehtestada 2009. a II poolaastaks koha tööstuslikuks alammõõduks 33 cm.
– püüki teostada kuni mingi kalaliigi rahvusliku kvoodi täitumiseni.
Pärast läbirääkimisi Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu korraldatud koosolekul otsustati ülepüügi vältimiseks teha ettepanek riigiasutustele tõhustada andmete esitamise korda. Sellekohase määruse paranduse jõustumisest alates tuleb ka mõrrapüügil analoogselt mutnikupüügiga hakata kalakoguseid ette teatama. Samuti tehti ettepanek tihendada püügiandmete esitamise sagedust. Need meetmed aitavad vajadusel õigeaegselt püügi sulgeda .
Viimasel paaril aastal on kaluritel küll rahvusliku kvoodiga lubatud kogused välja püüdmata jäänud, aga varasematel aastatel on esinenud ka kvootide ületamist.
Loodame, et sellel aastal saavad kalurid neile lubatud kalakvoodid välja püüda ja et inimesed saavad tööd ja leiba.
iii
URMAS PIRK, Eesti – Vene kalapüügikomisjoni delegatsiooni liige
