Säärane ?vaikelu? pole mitte alati pahatahtlik, sest üldiselt kuulub see poliitika, diktatuurne võim eriti kaasa arvatud, juurde. Ta võib olla paratamatu, ehkki ei pea olema sunniviisiline. Äsja tekitas samasuguse vastuolu hoopis teises vallas Eesti Televisiooni kaudu vaataja huvides töötav Vahur Kersna. Ta ütles üht-teist kriitilist, ent väljaspool müüre ? ja sai otsekohe lugeda, et on muu hulgas ka ebalojaalne. See tähendab äraandja. Ei ole Vahur Kersna võimuses anda Eesti Televisioon ära näiteks Vene Föderatsiooni telekanalitele ja nende omanikele! Ta saab teha oma saateid kas hästi või halvasti ning hoida oma eraelu endale, sest meie teised seda viimast jagada ei saa. See on koht, kus Vahur Kersna andis gaasi, selle asemel, et mõistlikult pidurdada.
Mida peab arvama tulevikust poliitikas aga Isamaa ja Res Publica Liidu liige, kes loeb ? ja miks ta ei peaks lugema, sest uudishimu viib enamasti edasi ? juba mitmendat kuud hajutatud järjejutuna Eesti Keskerakonna esimehe ja Tallinna linnapea Edgar Savisaare hoiatusi selle kohta, et koalitsioon käitub valesti ning seda ka iseenda see, ja kõik, st praegune valitsuskurss, võib kohe vastu taevast lennata
Kokku on niisugused hoiatused üks suur surmakuulutus ? kuigi ma pole juhtunud nägema ainsatki teadet mustas raamis, mis oleks ilmunud kadunukese eluajal.
Mamsli hirmujutt
Praegu on mitmed kõrgemat järku poliitikud hakanud kurjasti tarvitama sõna ?kindlasti?. Tihtipeale on see sõna tegelikult kõlks. Ma ei usu aga, et Isamaa ja Res Publica Liidu paberites leiduks protokoll, milles oleks sõna-sõnalt ning punkthaaval kirjas, kuidas valitsev koalitsioon võib kohe laguneda ja kuidas seepärast tuleb juba varakult ette näha, et vaadaku igaüks ise, kuidas ta hakkama saab. See, mida Edgar Savisaar kirjutab, on mitte diagnoos, vaid vana mamsli hirmujutt. Või pole see nii?
Andrus Ansipi teine valitsus on moodustatud pragmaatilistel kaalutlustel selleks, et hoida äri, rahvuslikud huvid ja ühiskond kuidagimoodi tasakaalus olukorras, kus makromajanduslikel põhjustel kaotavad kõik (ma ei ütle, et võrdselt, sest see oleks vale). Alternatiivina Reformierakonna juhitud valitsusele on spekulandid pakkunud välja koalitsiooni Mart Laari ja Edgar Savisaare vahel, andmata endale aru, et Edgar Savisaar ei saanud endale valitsuse moodustamise õigust, sest Reformierakonna vastu oleks olnud tarvis 31 häält. Saadi ?ainult? 29. Ent säärane, täiesti virtuaalne koalitsioon oleks tõmmanud Isamaa ja Res Publica Liidu lõhki otsekohe, juba algusest peale, sest erakond, kuhu minagi kuulun, oleks pidanud jagama võimu partneriga, kellel on Venemaal liitlaspartei.
Iseteadev röntgeniarst
Selle asemel, et diagnoosida vahekordi valitsevas koalitsioonis, peab Edgar Savisaar Keskerakonnas omadele loenguid kui inimene, kes on asjatundja, ehkki ta seda olla ei saa. See ei tähenda, nagu oleks koalitsioon üksmeelne ja ootamatusteks valmis. Väga vähesed näiteks olid vastu talve 2001 valmis Mart Laari tagasiastumiseks peaministri kohalt. Meeskonnatöö puudus ja tema otsus oli peamiselt emotsionaalne. Paraku polnud see siis mitte draama esimene vaatus, vaid vähemasti juba teine, sest esimene algas ajal, mil tollane koalitsioon polnud suuteline leppima kokku ühises presidendikandidaadis ja ka Mart Laar manööverdas. Pole mingit alust väita, nagu oleksid nüüd ootamatused välistatud. Kindlasti mitte.
Milles Edgar Savisaar eksib, on see, et ta räägib teistest erakondadest nagu iseteadev röntgeniarst, keda ennast pole kunagi aparaadi seest läbi lastud. Ta kirjutab uskumuses, et teised võivad surra, unustades ära, et me kõik oleme surelikud.
Targem on lehti riisuda.
PEETER OLESK
