Maakonna n-ö tsiviliseerituimaks supelrannaks võib arvatavasti endiselt nimetada Kuremaa randa, kus olemas nii suhteliselt lai liivariba, ujumissild, liumägi, riietumiskabiinid kui ka käimla. Tänavu laskis vallavalitsus randa paigaldada ka kiige ja ronimisredelid ning rajada endise parkla kohale asfaltkattega tänavakorvpalliväljaku. Korvikonstruktsioon paigaldatakse sinna, tõsi küll, alles järgmisel nädalal.
“Kiiged ja ronimisatraktsioonid ning korvpalliplatsi saime tänu suuremale projektile, mis kannab nime “Kuremaa puhkeala arendamine” ja mille põhieesmärgiks oli järve äärde korraliku parkla rajamine,” ütles Jõgeva vallavalitsuse majandusspetsialist Uuno Laul.
Parkimisprobleem oligi Kuremaa rannas üks suuremaid probleeme. Uus, kunagise sovhoostehnikumi õunaaia territooriumile rajatav parkla ongi enam-vähem valmis. Jäänud on põhiliselt veel haljastustööd, mis loodetakse lõpetada kuu aja jooksul. Lisaks neljale seitsmekümnele sõiduautole ja neljale bussile saab uude parklasse paigutada ka kaheksa haagissuvilat. Elektri tarbimise võimalus on suvilaomanikele loodud, vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbimise võimalust mitte. See-eest on parklasse rajatud eraldi majake, kus tualetid ja du?iruum olemas. Jõgevamaal peaks see olema esimene haagissuvilaparkla.
“Kuna projekt oli päris kulukas ? investeerisime sellesse ühtekokku 2,4 miljonit krooni Euroopa Regionaalarengu Fondi raha ?, siis peame parkla tasuliseks tegema,” ütles Uuno Laul. “Valmis ehitas selle valla kommunaalettevõte Kuremaa Enveko, haldama hakkab aga Sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus. Tulevikus tahame Kuremaa järve äärde välja ehitada terve puhkeküla, kus on ka telkimisplats ja kämpingumajakesed.”
Rannahoones makseterminal
Kuremaa rannahoonet haldab OÜ Panther Teemaja. Sealsest baarist saab nii jäätist-jooki-snäkki kui ka sooja toitu.
“Menüü piirdub hamburgeri, pitsa ja pakendatud vormiroogadega ehk lühidalt sellega, mille puhul piisab mikrolaineahjus soojaks laskmisest,” ütles Panther Teemaja juhatuse esimees Toomas Kokk. “See-eest on meil nüüd võimalus pangakaardiga maksta: hankisime endale üle mobiiltelefoni toimiva makseterminali. Sularaha kaasas kandmise komme hakkab inimestel ju juba ära kaduma ning rannas ongi mugavam vaid pangakaarti kaasas kanda.”
Eilse Kuremaa tule- ja püroshow ajaks tahtis Panther Teemaja valmis saada ka rannahoone esise puitterrassi, ent kandepostide jaoks aukude puurimiseks vajalikku puuri pole enne järgmist nädalat kusagilt saada võimalik. Seega saab terrass loodetavasti valmis järgmise suursündmuse, motokokkutuleku Jõgevatreff ajaks.
Lisaks toitlustamisele laenutab Panther Teemaja ka paate ja vesirattaid (esimesi on pakkuda kolm, teisi kaks) ja hoiab ranna puhtana. Tänavu on rahvas Toomas Koka sõnul viisakam olnud kui varasematel aastatel: taarat rannast enam palju kokku korjata ei tule.
“Vesi on praegu meeldivalt puhas,” kiitis üleeile esimest korda Kuremaa järve “testinud” Pille Kibal. “Mõnikord on siin liiga palju vetikaid olnud.”
Pajusi valda jääv Aidu paisjärv peibutab ühtviisi nii Jõgeva kui ka Põltsamaa rahvast: enam-vähem ühepalju maad on sinna nii ühest kui teisest linnast.
“Kohtungi siin mõlema linna inimestega,” tõdes Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula. “Siinne rand on kena, aga ise olen siin tänavu alles esimest korda. Varem, kui lapsed väiksemad olid, pidime ikka siia tulema, sest Põltsamaal jõeäärses rannas läks vesi liiga järsku sügavaks. Nüüd oskavad lapsed juba ujuda ja pole vahet, kus vees käime.”
Kiitvalt märkis Arula ära seda, et vahepeal puudu olnud riietuskabiin on nüüd rannas jälle olemas. Kahju oli tal aga sellest, et rannas enam jäätist osta ei saa. See-eest oli kohal kena neiu maasikaletiga ja suvitajad ei lasknud tal just kaua niisama istuda.
Tabiverre uued ujumissillad
Saadjärve-äärne Tabivere supluskohtki leiab praegu elavat kasutamist. Ranna korrastamiseks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt hiljuti saadud poole miljoni krooni eest laiendab Tabivere vallavalitsus randa, veab sinna juurde liiva ning paigaldab lisapiirdeid, mis takistavad autodega vee äärde sõitmist: osa inimesi arvab nimelt ikka veel, et vette astuda peab saama otse autost. Vanad amortiseerunud ujumissillad on juba lammutatud, uute ehitamise saab ette võtta paraku alles augusti lõpupoole: varem pole puhkuste tõttu ehitajaid võtta. Riietuskabiinid on rannas olemas, käimlat alles projekteeritakse. Plaanis on rajada ka mõningaid ranna-atraktsioone.
“Kindlasti oleksime rannas midagi teinud ka valla oma raha eest, ent tänu KIKi toetusele saame teha palju rohkem,” ütles Tabivere vallavanem Aare Aunap.
Jõgeva aleviku supluskohta sai külastatud eelkõige selleks, et uurida, kas seal ujumiseks vett üldse jätkub: olid ju aleviku elanikud hiljuti mures madala veeseisu pärast aleviku südames olevas paisjärves ja ujumiskoht jääb paisjärvest ülesvoolu.
“Vahepeal oli tõesti hirm, et jõgi päris ära kuivab,” tunnistas pisipoeg Karl Kustasega Pedja ääres aega veetnud Sirje Kalev. “Vesi kippus juba lehkamagi. Nüüd aga on paisu ilmselt reguleeritud, sest vesi on paarkümmend sentimeetrit kõrgemale tõusnud. Madalam on ta aga muidugi kui tavaliselt, aga eks see ole juba pikast põuast tingitud.”
Lisaks ujumisele saab aleviku supluskohas ka rannavõrkpalli mängida.
Mõistagi ei jõudnud Vooremaa kõiki maakonna supluskohti läbi käia: selleks tulnuks vist terve nädal muust tööst vabaks võtta. Kokkuvõtteks võib öelda, et supluskoht on omavalitsusele õnn ja õnnetus ühekorraga: see tõmbab kokku rahvast ja võimaldab kohalikul ettevõtjal teenida, samas nõuab aga omajagu hoolt.
Kui uskuda ilmaennustajaid, läheb ilm aga nädalavahetusel veelgi kuumemaks. Nii et targem oleks juba hommikul kaelast saadik vette ronida ning enne õhtut sealt mitte välja tulla.
RIINA MÄGI
