Jõgeva maakonnas külastasid Lõuna Inspektsiooni inspektorid mullu 174 ettevõtet – 37 võrra rohkem kui 2010. aastal. Avastatud rikkumiste arv oli 599, samas kui 2010. aastal oli rikkumisi 651. Eelmisel aastal kohustati tööandjaid rikkumist kõrvaldama 103 korral ja määrati sunnirahahoiatusi kokku summas 21734,64 eurot. 2010. aastal määrati rikkumise kõrvaldamise kohustus koos sunnirahahoiatusega 82 juhul, kokku summas 317 000 krooni (20 259,99 eurot).
Igale sunnirahahoiatusele järgneb järelkontroll. Järelkontrollide käigus selgus, et seitse tööandjat ei olnud ettekirjutust täitnud. Nende suhtes rakendati sunniraha 1000 eurot. Ka 2010. aastal jäeti üks ettekirjutus tööandja poolt täitmata ning rakendati 2000 krooni (127,82 euro) suurune sunniraha. Ülejäänud tööandjad olid täitnud neile määratud sunnirahahoiatusega ettekirjutused tähtaegselt.
Töövahendite kasutamine
Rikkumiste tõttu peatati töö üheksal objektil nii läinud aastal kui ka 2010. aastal. Möödunul aastal keelati 24 töövahendi kasutamine, 2010. aastal 38 töövahendi kasutamine. Tundub, et olukord on selles osas natukene paranenud.
Töövahendi kasutamisel peavad töövahendi juhtimis- kontroll- ja hoiatusseadised olema hästi nähtavad ja üheselt mõistetavad. Aastast aastasse puuduvad mõnede ettevõtete puidutöötlemispinkide saagidel kaitseseadeldised; töövahendite juhtimis-, kontroll- ja seiskamisseadised ei ole hästi nähtavad või kergesti ligipääsetavad.
Nii mitmeski tootmisettevõttes puuduvad töövahendite teenindusplatvormidel ja treppidel, kus töötaja tööajal viibib, kaitsepiirded. Suuremad rikkumised esinesid samuti ehitusobjektidel, nii tellingute paigaldamisel kui ka katusetöödel. Tellingutel puudusid osaliselt kaitsepiirded. Ühel ehitusobjektil seisis müürsepp kahel plangul, mille kummagi otsa all euroalus. Samale nn tööalusele olid tõstetud ka kergplokid.
Räigelt rikutakse ohutusnõudeid katusel töötades. Põhilised rikkumised on töötamine ilma turvarakmeteta ja ei kasutata turvaköit. Näiteks toimus väärteomenetlus ühe Jõgeva maakonna tööandja suhtes, kelle töötaja oli katusel ilma turvavarustuseta. Aasta algul määrati menetlemisel hoiatustrahv. Saabus ilus suvi ja kahekorruselise hoone katusel töötati ikka ilma turvavarustuseta. Mõeldakse, et milleks on vaja neid segavaid rakmeid ja loodetakse sedagi, et maale inspektorid kontrollima ei jõua. Inspektor aga jõudis sinna ja algatas väärteomenetluse koos töö peatamisega.
Enamlevinud rikkumised
Enimlevinud rikkumised on ebapiisav valgustus, halb või hoopiski välja ehitamata ventilatsioon tööruumides, liiga kitsad tööplatvormid, kus pole võimalik ohutult töötada. Puudusid kaitsepiirded; ohtlikel kohtadel puudus ohumärgistus; töövahendite, sh redelite perioodiline kontroll oli teostamata; tõsteseadmetega töötamisel esines küllaltki palju rikkumisi.
Nii mõneski ettevõttes oli kasutusele võetud uus töövahend, millel puudus arusaadavas keeles kasutusjuhend.
Töövahendi kasutamisel, hooldamisel ja seadistamisel peab tööandja tagama valmistaja antud kasutusjuhendis esitatud nõuete täitmise. Nii mõneski ettevõttes saab kuulda juba pähe kulunud fraasi “meil pole aega bürokraatiaga tegelda”. “Käite ja nõuate,” kuuleb tööinspektor sageli, “niigi majanduslikult halb olukord ja töötajaid ei ole võtta.”
Öeldakse ka “Minge vaadake, kuidas mujal töötatakse, kas Saksamaal olete käinud.” Tuttav jutt. Kui õnnetus käes, siis pole enam sellist hala. Ei saa pugeda majanduslikult raske olukorra taha või pigistada silmi kinni ning mõelda, et ega minu ettevõttes nagunii midagi ei juhtu. Aga ometi juhtub.
Läinud aastal toimus maakonnas 78 tööõnnetust, millest 24 tõid kaasa raske tervisekahjustuse. 2010. aastal toimus 78 tööõnnetust, neist raskekujulisi 23. Menetluses oli 12 väärtegu, mille käigus määrati kokku 3490,30 euro ulatuses rahatrahve.
Tööohutuse tagamise olulisus
Tööohutusnõuete ees ei saa silma kinni pigistada. Tööandja peab tagama ohutuse töötamisel igas olukorras. Päris paljudes ettevõtetes on kaasajastatud töövahendeid. Nendega peab aga kaasas olema ka arusaadavas keeles kasutusjuhend. Tööandja peab koostama ja kinnitama töövahendi ohutu kasutamise juhendi, mille aluseks on valmistajatehasest kaasa antud kasutusjuhend. Sellist nõuet kahjuks väga tihti ei täideta. Olukorra tõsidust mõistetakse alles siis, kui on toimunud tööõnnetus. Kui tööandjad töötajaid asjakohaselt ohutusalaselt juhendaksid ning töövahendid vastaksid kasutusotstarbele, ei juhtuks õnnetusi nii sageli.
Tööandjad peaksid töökeskkonnale ja ettevõtte kõige väärtuslikumale varale — töötajale — oluliselt rohkem tähelepanu pöörama. Aidake kaasa tööelu kvaliteedi parandamisele!
i
VALENTINA SOONE, Tööinspektsiooni tööinspektor
