Sünnipäevatorti mitmele tuhandele

Kui kellelgi tuleks pähe hull mõte korraldada tordijagamise maailmameistrivõistlused, oleks II Eesti Naiste Tantsupeo toitlustustoimkond üks tõsisemaid tiitlipretendente, sest üleeile õhtul suutsid nad lühikese aja jooksul ning järjekorra ja trügimiseta pakkuda torti umbes kuuele ja poolele tuhandele inimesele.


Torti pakuti pärast tantsupeo viimast etendust nii 4800 tantsijale ja juhendajale kui ka nimetatud etenduse publikule. Tordisöömiseks oli ka põhjust: tantsupeo patroonil Ivo Linnal oli täpselt peopäeval 67. sünnipäev.

“Mõtlesin, et sellisel päeval võiks tantsijatele tavalise magustoidu asemel torti pakkuda. Sealt edasi tuli aga mõte, et torti võiks saada ka publik,” ütles tantsupeo toitlustustoimkonna juht Valdi Reinas.

Pirakad tordid, mida oli umbes 270 ja mis kaalusid kokku 600 kg, toimetas transpordibuss kohale siis, kui viimane peoetendus oli juba alanud. Kiiresti said suurde simmanitelki, kus toimus ka tantsijate toitlustamine, paika pikad kitsad lauad, millele hakati tordiportsjoneid valmis panema.

Torditükeldamisega tegelesid nii toitlustustoimkonna liikmed kui ka mõnedest teistest toimkondadest appi tulnud vabatahtlikud, Valdi Reinas ise “reguleeris liiklust”, st jagas ruupori kaudu juhiseid, kuidas troppe vältida.

Tõenäoliselt ei uskunud paljud, et nii suurele hulgale inimestele on üldse võimalik ilma sekeldusteta pidukooki pakkuda, ning lahkusid pärast etendust simmanitelgist läbi astumata. Nii et maiuseportsjoneid jäi päris palju üle.

Tordijagamine oli siiski vaid killuke sellest tööst, mida umbes kolmekümneliikmelisel toitlustustoimkonnal, mille kaasjuhiks oli Luule Väin, kolme päeva, reede, laupäeva ja pühapäeva jooksul teha tuli. Ettevalmistustööd algasid tegelikult juba varem.

Mitmes paigas

Kolme päeva jooksul tuli pidulistele pakkuda kaks hommikusööki (laupäeval ja pühapäeval) ning kolm lõuna- ja õhtusööki. Asja tegi keerulisemaks see, et kolme toidukorra, reedese lõuna- ja õhtusöögi ning laupäevase hommikusöögi ajal, tuli osa toidust laiali vedada erinevatele harjutusväljakutele ning seal ka välja jagada.

“Reede lõuna ajal tuli välja saata kuus kolmeliikmelist meeskonda, mis tähendab, et Jõgevale jäi meid järgmist toidukorda ette valmistama üsna väike seltskond,” ütles Valdi Reinas. “Samas oli harjutusväljakutele sõitnud meeskondadel ka kõvasti tööd: neil tuli kõigepealt telk üles ja lauad välja panna. Supijagamisel läksid neile õnneks appi Jõgevamaa tantsijad, kes samadel väljakutel harjutasid.”

Logistika oli Valdi sõnul päris keeruline, ent autofirma, kes toitlustajaid sõidutas, oli väga korrektne.

Menüü mõtlesid välja toitlustustoimkonna juhid Valdi Reinas ja Luule Väin. Hommikusöögiks pakuti näiteks ühel päeval helbeid ja piima-jogurtit ning teisel hommikul praemuna ja viinereid. Mõlemal päeval sai ka võileibu. Lõunaks oli supp ja magustoit, õhtuks praad. Lõunasupi põhjad tulid tantsupeo sponsorilt, Põltsamaa Felixilt, valmis keetis supi Võrumaa ettevõtja Enno Teiter, kes on olnud ka viimaste suurte laulupidude toitlustaja. Temal on supikeetmiseks olemas spetsiaalsed aurukatlad. Hommiku- ja õhtusööki valmistati suurtes ahjudes, mille andis tasuta kasutada firma Metos, kes samuti peo sponsorite hulka kuulus. Neilt saadi laenuks ka suured kohvimasinad.

Kiirus, kiirus

“Kõige suurem probleem oli kiirus. Kui lõunasöögi lõpu ja õhtusöögi alguse vahele jääb ainult kaks tundi, siis peab väga pingutama, et viiele tuhandele inimesele järgmine söök valmis saada,” sõnas Valdi Reinas.

Tema sõnul oli toitlustustoimkonnas nii vabatahtlikke kui ka töötuid. Nii mõnelgi neist jäid ööd vastu laupäeva ja pühapäeva üsna napi magamisega. Toimkonna juhtidest ei maksa rääkidagi.

Ka Luule Väin tunnistas, et suurimaks probleemiks oli kiirus, aga seegi, et laupäeval oli simmanitelgis, kus toitu valmistati, elektrivarustusega probleeme ning ahjud ei tahtnud hästi töötada.

“Tagantjärele ütlen, et mis ei tapa, teeb tugevaks, aga vahepeal oli küll tunne, et tapab,” ütles toitlustusettevõtja Luule Väin ja lisas, et sai tantsupeolt kõva kogemuse: varem oli kõige suurem seltskond, mida ta toitlustanud oli, umbes tuhandene.

“Kui meeskond on hea, võib ette võtta mida iganes,” võttis Luule tantsupeo kogemuse lühidalt kokku.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus