22.veebruaril oli Kasepää rahvamaja ehitud, esinduslikul kohal olid EV ja Kasepää valla lipp, krüsanteemid vaasis olid valget ja sinist värvi, laudadel olid nii maitsekad kui ühtaegu maitsvad snäkid. Peo juhatas sisse kauaaegne Pillirooklubi eestvedaja Ilma Mäesep, kes muuseas loodab, et temalt mõni noorem ameti üle võtaks – et saaks juba külalisena peole tulla. Peab nentima, et selle au on ta välja teeninud küll. Ka kinnitas ta, et sellesama tähtpäeva pidu on klubis kuues. Tänavu on 98. aastapäev, aga kohalolijate hulgas oli palju neidki, kes on ka esimese vabariigi ajal elanud, olgu või väga varases nooruses…
Kahjuks ei saanud osaleda vallavanem ja volikogu esimees, küll aga tervitasid kohalolijaid volikogu liige Lembit Mangulsón ja raamatupidaja Kersti Kivi – seda šampuseklaaside kõlinal nagu sündmuse pidulikkus nõuab!
Meeleolu lõid eakate ansambli Eluõied laulud, mida esitati kolmes jaos. Esinemised juhatas sisse ansambli juht Diana Hints parimate Eesti poeetide luuleridadega ja ka repertuaar oli tema poolt koostatud. Lauljad meelitasid kuulajatelt lisapalagi välja, milleks oli laulupeolgi suure poolehoiu saanud “Ta lendab mesipuu poole”. Eesti laululoomingus on väga kauneid laule, et nendest võiks sisustada või kümneid vabariigi aastapäeva tähistamisi!
Aja kulgedes esinesid mitmed kohalolijad oma mälestustega taasiseseisvumise ajast.1988.aastal algklassiõpetajana töötanud õpetaja jutustas, kuidas tal siis tekkis mõte Siimustist toodud savist lasta lastel voolida Pika Hermanni torn. Lapsed olid vaimustatud eriti sellest, et sinna tippu tuli meisterdada sinimustvalge lipp. See nõudis tol ajal ka õpetajalt julgust. Hiljem sõitsid samad lapsed Tallinnasse ekskursioonile ja hõikasid Toompeal rõõmsas äratundmises üle pealinna: “Õpetaja, õpetaja, sinimustvalge lipp lehvib!”
Üks ansambli liige töötas teletorni ründamise ajal Tallinnas ühes tehases. Ta oli just suvel enne augustisündmusi abiellunud – jättis abikaasaga hüvasti, sest ei teadnud, kas enam kohtuvadki! Et seal kohal olla oli hoopis midagi muud, kui telerist vaadata! Rahvamassid olid kohale tulnud ja seisid nagu müür. Lõpuks tuli Savisaar autoga ja sisenes teletorni – sealt välja tulles näitas ülestõstetud käega V-tähte, viktoria, võit…
Mõne aasta eest Kasepääle kolinud tubli maamees meenutas oma lugu – kuidas kolhoosid ära lõpetati ja vallast öeldi, et võtke maad ja hakake ise loomi ja põldu pidama! Nii ta koos naisega õiendas 20 aastat Põlvamaal lehmalaudas, kõik päevad olid tööpäevad ja kella ei vaadatud. Nende pikkade aastate eest läks aga staažina kirja 2,5 aastat! See on küll uskumatu, siin on riigil vaja midagi muuta…
EHA NÕMM
