Sünnipäevalauast ülepeakaela mutta – eneseületuste rada Pajusis

Kui tavaliselt valmistutakse Pajusi mudajooksuks pikalt ette, siis Põltsamaa neiu Eva Nõmme sai 10-kilomeetrise adrenaliinirohke ja tõsist pingutust nõudva katsumuse läbimisest teada vaid pool tundi enne algust.


Nõmmel täitus hiljuti 25 eluaastat, mille puhul otsustasid sõbrad talle kinkida elamuse ja palusid 11. juuli broneerida. Et teda ei oota ees mõnus spaa külastus, nagu arvas sünnipäevalapse ema, avaldati alles siis, kui tuli hakata Pajusi poole sättima.
„Tegemist oli täieliku üllatusega!“ õhkas Nõmme enne starti, seljas sõprade poolt spetsiaalselt mudajooksuks valmistatud 25. sünnipäeva tähistav särk, mida kattis kaasvõistlejaid motiveeriv tekst „Sa ei saa mind kätte!“, mis osutus rajal tõmbenumbriks. Nõmme elu tegi veidigi lihtsamaks see, et rasket mudarada sai ta läbida koos hea sõbranna, Umbusi külast pärit Carolin Talinguga.

Tuul lisas omajagu ekstreemsust

Meeleolukaid seltskondi, kes möödunud laupäeval juba viiendat korda aset leidnud Pajusi mudajooksu läbi tegid, oli palju – kokku pani end kirja 58 võistkonda. Üritusest võttis osa rekordilised 873 inimest, kelle seas oli mõistagi neidki, kes asja väga tõsiselt võtsid.
Peakorraldaja Elmo Krumm oli koos oma meeskonnaga ette valmistanud 55 atraktsioonist koosnenud raja, kus kasutati kavalalt ära veekogud, kraavid ja teeperved. Võistlejad pidid sumpama tiigis, ületama põhupallid ja mullased künkad, läbi rammima mudamülgastest, ronima erinevatest tehislikest takistustest üle, alt ja läbi. Oma osa andis laupäeval lõõsanud tuul, mis raskendas raja läbimist veelgi.
„Kõik lõppes hästi, tõsisemaid vigastusi ei olnud,“ kinnitas Krumm, kelle sõnul murdus tormi käes 11 puud, mida tuli järgmistel päevadel koristada. Kõige tähtsam oli aga see, et ükski puu ei tabanud inimesi. „Järgmisel aastal on eesmärk ületada 1000 osaleja piir,“ lisas peakorraldaja.
Mudarajal läbis kümme kilomeetrit kiireimaina Carry Saluste 1 tunni, 3 minuti ja 59 sekundiga, parim naine oli Eleri Hirv. Eva Nõmme oli rajal 1 tund, 46 minutit ja 10 sekundit, mis andis naiste seas 32. koha.
„Kui öeldi, et viis kilomeetrit on joostud ja pool on veel, siis tundus uskumatu – sumpamine väsitab mitu korda rohkem! Ma olen küll jooksmas käinud, aga selleks ei olnud valmis,“ lausus mudane Nõmme vahetult pärast finišisse jõudmist. „Kõige raskem oli lõik, kus tuli väga pikalt ainult vees ja mudas olla, vast kilomeetri jagu. Me polnud ka hommikul söönud, nii et oli topeltpingutus, aga meid viis sihile kambavaim – lubasime enne starti, et ootame teist vajadusel järgi ja teeme koos läbi.“
Ekstreemse kogemuse pakkusid Nõmmele looduse tehtud lisatakistused. „Võib öelda, et jooksime elu eest, sest viimase lõigu peal murdusid puud tormi käes, üks instruktoritest ütles meile, et vaadake palun puid ka, siin on eluohtlik. Vaatasime Caroliniga teineteisele silma – jookseme nüüd lõpuni! See oli ikka elamus!“ kirjeldas Põltsamaa neiu.
Füüsilise pingutuse kõrval oli Nõmme sõnul keeruline ka psühholoogiline pool. „Täiskasvanud inimesena sa ei ole harjunud muda sees sumpama. Vaimne takistus, tulla välja ja olla uuesti laps, oli üks nendest, mis täna sai ületatud,“ ütles ta.

Soome pere esmakordselt Pajusis

Põltsamaa vallas asuvasse väiksesse Pajusi külla oli teiste seas kohale tulnud viieliikmeline Soome pere. Helsingi lähedal elav pereisa Jan von Gerich võtab takistusraja võistlusi tõsiselt ja osaleb ka maailmameistrivõistlustel.
„Olin pettunud, et sel aastal jäid suured võistlused ära, aga väga õnnelik, et Eestis võistlusi korraldatakse,“ ütles esmakordselt Pajusis jooksnud ja päeva neljanda aja kirja saanud mees. „Tänavu olin enne osalenud vaid ühel võistlusel Vaasal. Kui koroonaviirus levima hakkas, siis arvasime, et veedame oma puhkuse tänavu Soomes, aga kui olukord muutus, siis oli meie esimene valik tulla Eestisse.“
Von Gerich, kelle perekonnanimi peegeldab saksa juuri, külastab Eestit aastas korra või kaks. Seekordne reis vältab nädala. Pajusi mudajooksul tegid lisaks Janile kaasa kaks tema last.

Reklaam Pajusile ja Põltsamaale

Pajusi külaelu edendaja ja mõisakompleksi taastaja Lembit Paal vaatab mudajooksu edulugu uhke tundega. „Kui viis aasta tagasi Elmo [Krumm] seda mõtet rääkis, siis tundus kohe äge ja kihvt,“ ütles Paal. „Lootsin ja uskusin, et sellest kujunebki nii suur üritus. Minu roll on olnud pigem toetav või abistav. Algusaastatel tuli palju panustada, rajad teha ja organisatsioon püsti panna, põhiraskus on Elmol ja tal on hea tugi taga. Kogukond on kaasa tulnud.“
Paal selgitas, et mudajooksu kasvades on paisunud ka korraldustiim. „Enam ei ole see paari mehega tehtav üritus. Mastaap on suur ja see toob tuntust Pajusile ja kogu Põltsamaa piirkonnale,“ lausus Valgetähe teenetemärgiga pärjatud mees.
Pajusi külaelu on aktiivne: mudajooksu järel toimus rock-kontsert, päev varem avati restoran, kohalikus sepikojas alustas tegevust grillikoda.

MIHKEL UIBOLEHT

blog comments powered by Disqus