Sula uisumaratoni ei nurjanud

Ehkki möödunud laupäevaks pööras vahepeal korralikke külmakraade näidanud ilm taas sulale ja vihmale, õnnestus veebruari lõpus sula tõttu edasi lükatud IV Kalevipoja uisumaraton Peipsi järve jääl siiski ära pidada. 30 km põhidistantsil oli meestest kiireim Sulev Lokk ja naistest Sandra Alusalu.

Kui 63 uisutajat kella 11 ajal Mustvee jõe suudmest 30 km distantsile lähetati, oli Peipsile rajatud viiekilomeetrine ring veel peaaegu ideaalses korras, ent juba poole tunni pärast hakkasid plusskraadide ja vihma tõttu jääle tekkima veeloigud. Kiiremaid uisutajaid vesi veel kuigi palju segama ei jõudnud hakata, küll aga neid, kel teekond niigi vaevalisemalt edenes. Kui põhidistantsi viimased lõpetajad ligemale neli tundi pärast starti finišisse jõudsid, oli ajaga 1:09.50 lõpetanud võitja Sulev Lokk võistlusväsimuse juba välja puhanud. Õigupoolest oli ta päris ergas ka finišisse jõudes.

“Tänastes oludes oleks võinud vabalt kuus-seitsekümmend kilomeetrit läbi sõita,” ütles Harjumaa spordiklubi Stamina esindav ja reklaamifirmas Express Hotline leiba teeniv Sulev Lokk, kes on kaasa teinud kõik Kalevipoja uisumaratonid. Esimesel maratonil oli ta kolmas, teisel katkestas uisuraua purunemise tõttu ning kolmandal maratonil oli teine. Nüüd siis tuli esikoht. Lokk kahetses ainult, et võit tuli mitte kahel eelmisel maratonil esimeseks tulnud Kert Keskpaigaga mees mehe vastu heideldes, vaid üksnes loodusjõude ehk vihma ja tuult trotsides: Keskpaik oli end maratonile registreerinud küll, ent kohale mingil põhjusel ei jõudnud.

Õe rekord innustas

Teise koha saanud rõugelase Märt Kuusiga sõitis Lokk koos kuni eelviimase ringini, siis tegi väikese vahespurdi ja sõitis lõpuks sisse enam kui kaheminutise edu.

“Olen tänavu suhteliselt vähe uisutada saanud, nii et ega mul Loki vastu suuri šansse olnud,” tunnistas Märt Kuus. “Ka tänavusel Viljandi maratonil olin just tema järel teine.”

Parim naine, Põltsamaa valla spordiklubi Tervis esindav Sandra Alusalu finišeeris üldjärjestuses kuuendana, kaotades kiireimale mehele vaid 6 minutit ja 35 sekundit. Järgmine naine, N40 vanuseklassis võistelnud Tea Visse ületas lõpujoone alles ligemale 23 minutiti pärast teda.

“Üsna distantsi algul sõitsin uisurauaga piki rada jooksnud jääprakku ning kukkusin. Edaspidi olin siis ettevaatlikum,“ ütles Sandra Alusalu. Lisaindu võistlemiseks andis talle hommikul Jaapanist tulnud rõõmusõnum: tema noorem õde Saskia sõitis juunioride maailmakarika sarja finaalvõistlusel 1500 m distantsil välja uue Eesti rekordi.

Uisumaratoni osalejate hulgast võis leida ka päris soliidses eas inimesi. Aprillis 62-aastaseks saav türilane Peeter Kruusement ohkas pärast finišisse jõudmist südamest: “Miks ma seda ometi teen?” Tormanud kohe üle küsima, et miks siis ometi, sain Kruusemendilt järgmise vastuse:

“Esiteks sõidan ma maratoni sellepärast, et ma armastan uisutamist. Aga lisaks sellele austan ma seda tohutut tööd, mida korraldajad ja rajameistrid maratoni ettevalmistamiseks teinud on. Olen ise mitmel aastal Türi paisjärvele uisurada teinud ja tean, kui keeruline see on, kui tuisk, sula ja külm vahelduvad.”

Peale 30 km põhidistantsi oli maratonil kavas 10 km noortesõit ning 5 ja 10 km uisumatk. Kalevipoja maratoni tõeline raudnael, pajusilane Erich Valksaar piirduski seekord kümnekilomeetrise matkaga. Ehkki paremusjärjestust seal ei selgitatud, näitab protokoll, et juulis kaheksakümneseks saav Valksaar kulutas kümne kilomeetri läbimiseks aega vaid 37 minutit ja 53 sekundit ning oli sel distantsil kiireim matkaja.

Sai ainult naha soojaks

“Mina sain kaifi kätte juba teistest mööda sõitmisest,” ütles eakas uisusõber muiates. “Kaks noormeest püsisid päris tükk aega minu ees, aga siis kukkusid üksteise järel. Tagant tulijad üritasid küll mind püüda, aga tulutult. Oleksid nad veel teadnud, kui vana ma olen! Päris kahju tegelikult, et ma pere nooremaid kuulda võtsin ja 30 kilomeetrit sõitma ei läinud. Kümne kilomeetriga sain ainult naha soojaks.”

Seekordse maratoni kohta võib öelda, et ilmaga vedas ja ei vedanud ka. Vedas selles mõttes, et oleks sula ja vihm tulnud mõni tund varem, oleks maraton jälle pidamata jäänud. Ei vedanud aga selles mõttes, et oleks ilm soojaks pööranud kümme tundi hiljem, oleks sõita saanud ideaalsel rajal.

“Minul tõtt-öelda usku polnud, et me maratoni üldse ära pidada saame,” ütles võistluse peakohtunik, Jõgevamaa Spordiliidu Kalju esimees Uno Valdmets. Temale tundus see, et 10. märtsil veel Peipsil uisutada saab, ebaloogilisena, maavanem Viktor Svjatõšev, kes korraldustoimkonda juhtis, uskus aga asjasse ja süstis usku teistessegi.

“Nüüd võib öelda, et juhime looduse ees 4:3. Seitsmel aastal oleme maratoni teha üritanud ja neljal on see ka õnnestunud,” ütles Uno Valdmets. “Tänavune alla kahesaja jäänud osalejate arv on muidugi paremate aastate ligi tuhandese seltskonna kõrval üpris kahvatu, aga midagi pole parata: ka teistel uisuüritustel on rahvast vähemaks jäänud. Algul saadi küll hoog hästi sisse, aga et paljudel pole kohta, kus pidevalt harjutada, siis kipub see raugema.” 

IV Kalevipoja uisumaratoni paremad 

30 km põhidistants

1. Sulev Lokk (SK Stamina) 1:09.50

2. Märt Kuus (Rõuge) 1:12.06

3. Marko Holtsmann (Viljandi Rattaklubi) 1:15.47

Kiireim naine — Sandra Alusalu (SK Tervis) 1:16.25

10 km noortesõit

1. Markus Sarap (Adavere) 0:42.34

2. kiireim tüdruk Gerri Tatar (Tartu) 0:46.31

Põhidistantsil osales 63, noortesõidul 7 ning 5 ja 10 km uisumatkal vastavalt 32 ja 44 uisutajat

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus