Toomas Pajula, SA Jõgevamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskuse juhataja, oli lahkesti nõus oma kogemusi jagama. Esimese suitsu tegi ta koos vennaga 5-6 aastaselt ja ikka sellepärast, et suitsetajast isa oli eeskujuks ning suitsetamine tähendas olla kõva mees, täismees. Terve pakk sai tookord kooli staadionil ära tõmmatud, kuid päris tõsiseks suitsumeheks hakkas Toomas alles tehnikumipäevil. Sealne seltskond mõjutas ja noored, teadagi, tahavad ju üksteisele sarnaneda ja nii tõmbaski Toomas 17-aastaselt paki sigarette päevas. Ühtlasi oli ta ka hea sportlane, tegeles jooksmise ja orienteerumisega ning suitsetamine sportlikke tulemusi ja tervist ei mõjutanud. Ta küll teadis, et suitsetamine on kahjulik, kuid tol ajal puudus suitsetamisvastane propaganda ja polnud ka kedagi toetamas, et halvast harjumusest lahti saada. Nii jätkus suitsetamine veel 17 aastat. Sisseharjunud rituaal oli oluline ja sellest täielikult lahtisaamiseks kulus 5 aastat. Kui õnnestus 6 kuud ilma suitsuta vastu pidada, oli see juba suur saavutus. Tol ajal oli töö juures tehtud suitsupaus aeg sinu enda jaoks, mis andis valitseja tunde, suitsu süütamine oli sõnulseletamatult mõnus ja kuninglik moment.
Juba ülikooli juures töötades hakkasid väärtushinnangud muutuma. Tekkis vajadus olla ühiskonnas väärtuslik, suitsetamine ei käinud enam staatusega kokku, tundus kuidagi tobe ja mõttetu tegevus. Samuti ei olnud peres suitsetajaid ja nüüdseks on suitsetamise maha jätnud nii Toomase vend kui ka isa.
Mis muutus pärast suitsetamisest loobumist?
Toomas Pajula: “Pärast mahajätmist teravnes kohutavalt lõhnataju. Ma tunnen siiani, kui keegi eessõitvas autos suitsetab.
Tugevneb ka maitsetaju ? inimesel tekib vajadus maitsenaudingu järele. See ei ole aga ohjeldamatu söögiisu ja sellest johtuv tüsenemine. Suitsetamise mahajätmine on suurepärane viis hõrkude toitude- jookidele (veinid) juurde pääsemiseks.
Kui rääkida potentsi vähenemisest suitsetamise tõttu, siis? ma arvan, et sellise teesi sissetoomine tekitab propagandakampaanias hoopiski protesti, sest ka suitsumees peab end voodis kõvaks meheks ja küllap ta ongi. Arvan, et selle teesi propageerimine on kunstlik ja annab pigem vastupidise efekti. Võimalik, et potentsiprobleemid võivad tekkida vanemas eas, kuid mina olin suitsetamist maha jättes 34 ja probleeme polnud.?
Kahtlemata on iga inimese vaba valik, kas ta jätab suitsetamise maha või mitte, kuid Toomas Pajula kogemus oli selline, et psüühiline ettevalmistus osutus väga oluliseks. Lihtsamalt võiks ju öelda, et tahtejõud peab tugev olema. Kindlasti on mahajätmisprotsess väga individuaalne, kuid Toomas Pajula on küll meeldivaks eeskujuks kõigile, kes on otsustanud suitsetamisest kui mõttetust harjumusest loobuda.
“Proovige suitsetamine ära. Sagedasel proovimisel tekib aga ruttu järgmise proovimise isu ja nii oledki ükskord olukorras, kus ise enam ei tahaks, aga sirutad ikkagi automaatselt nn kuningliku tunde tekkimiseks käe suitsu järele. Muuseas, suitsetajad saavad mõnedest headest sõpradest-sõbrannadest lahti, kes suitsuhaisu ei talu. Ega nad seda ütlema ei hakka, aga lihtsalt kaovad vaikselt, kuni ühel päeval märkadki, et oled ümbritsetud enam mitte nii intellektuaalse seltskonnaga,? ütles Toomas Pajula lõpetuseks.
TIINA SÄÄLIK,
mittesuitsetaja
