Senaator John McCaini suurepärane ja hingestatud kõne USA ja Venemaa suhetest juhatas sisse konverentsi Washingtonis Johns Hopkinsi Ülikooli Transatlantiliste suhete keskuses.
Konverents oli üsna õpetlik, näidates ära Läänes eksisteerivad erinevad lähenemised suhetele tänase Venemaaga. Mingist laiemast konsensusest on keeruline rääkida, mis pole ei üllatav ega ka eeldatav. Osati on reset-poliitika autoritel õigus, et praegu on pingeid Venemaa ja Lääne suhetes vähem kui paari aasta eest. Samas võib küsida, nagu tegi senaator McCain, kas see on ikkagi reset-poliitika tulemus?
McCaini kõne andis konverentsile selge joone, mida täiendas ka lõunalauas kõnelnud Kongressi Esindajatekoja liige Mike Turner. Soovitan kõigil, kes tahavad lugeda soovmõtlemisest vaba, kainet ja selgroogset teksti Venemaa kohta, McCaini kõnet vaadata. Tema peamine rõhuasetus oli väärtustel ning vaba maailma põhimõtete kaitsmisel. Seejuures rõhutas ta, et praegu testib Venemaa läänemaailma ühtsust oma naabruses, eriti Gruusias.
Konkreetsete ettepanekutena pakkus McCain, et USA peaks tarnima Gruusiale kaitseotstarbelist relvastust, kehtestama sissesõidukeelu Moskvas eeluurimisvanglas surnud advokaadi Sergei Magnitski piinajatele ja teistele inimõiguste eirajatele, , lõpetama kodanikuühiskonna edendamise sildi all toimuva koostöö Kremli ideoloogi Vladislav Surkoviga ning pöörduma tegelike kodanikuühenduste esindajate poole.
McCain rõhutas seejuures, et ta ei õhuta vastandumist Venemaaga. Viimast tuleb kaasata kõikjal, kus võimalik. Samas on aga lääneriikidel oluline ise tajuda, mis on meie põhimõtted ning mis on tegelikud eeldused kestvalt usalduslike suhete arendamisel Moskvaga.
Rääkisin energiakoostööd puudutavas paneelis. Rõhutasin alustuseks, et kõigil kolmel osapoolel (USA, EL ja Venemaa) on energiaküsimustes mõistagi väga erinevad lähtekohad. Kui USA (maailma number kaks energiatarbija ja number üks maagaasi tootja) on teada kui tugeva energiapoliitikaga riik, kes on suuteline oma huve kaitsma globaalselt (sealhulgas ka näiteks Euroopa huve Lõuna-Kaukaasias), siis kunagi söe- ja teraseliidu põhjal tekkinud Euroopa Liit (energiaimpordist sõltuvana) on oma ühtse energiapoliitika algstaadiumis. Viimast ei toeta kuigi veenvalt ka ühise välis- ja julgeolekupoliitika liiga madal ühisnimetaja. Nabucco torujuhtme projekt ja Lõuna-Kaukaasia on siin parimaks näiteks.
Erinevalt Ameerika Ühendriikidest ja Euroopa Liidust, on Venemaa autoritaarne ja õigusriigi põhimõtteid eirav Euroopa Nõukogu liikmesriik, kes on energiatarneid pidevalt oma välispoliitilise tööriistana kasutanud. Venemaa energiarelva on kõige enam tunnetada saanud naabrid, eriti Leedu. Ka täna maksab Saksamaa tarbija Gazpromi gaasi eest peaaegu kolmandiku võrra vähem kui näiteks Eesti või Bulgaaria tarbija.
Samas rõhutasin, et maailma majanduse jätkusuutlikkuse kindlustamiseks on möödapääsmatu energiakoostöö kõigi kolme osapoole vahel. Majanduslik moderniseerimine pole võimalik ilma poliitilise moderniseerumise, korruptsiooni piiramise ning õigusriigi põhimõtete ausse seadmiseta. Viimaseks piisab ju väga vähesest — Venemaa põhiseaduse sätete austamisest.
Loe ka: http://markomihkelson.blogspot.com/
i
MARKO MIHKELSON, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees
