|
|
Põllumeestel on praegu mahukamateks ja kiiremateks töödeks viimaste silokoguste tegemine ja sügiskünd, millega mitmel pool oktoobrikuul lõpuni tahetakse jõuda. Kohati on aga muld sügavamates kihtides kuivuse tõttu väga kõva ja see raskendab kündi. |
Torma Põllumajanduse Osaühingus algas sügiskünd septembri keskel ja ka eile oli seal neli traktorit põllul. “Sama palju masinaid on ka varasematel aastatel kündmas olnud. Künniga, mida teeme ligi 100 hektaril, püüame valmis jõuda käesoleval kuul. Kõik sõltub aga loomulikult ilmast ning võimalik, et tuleb künda ka novembris,” rääkis tootmisjuht Aksel Simson.
Põltsamaa kandis liiga kuiv
“Mida sügisel küntud põldudel järgmisel aastal kasvatama hakkame, seda otsustame kevadel,” lisas ta. Simsoni sõnul muudavad tänavuse sügiskünni üsna raskeks kõvad savikamarad.
“Taoline olukord on paljudes Eestimaa paikades. Kui pealt on põllud siiski teatud koguses vihma saanud, siis alumised kihid on sagedaste põudade tõttu kuivaks jäänud ja alluvad künnile raskesti. Püüame aga plaanitud 2000 hektarit siiski korralikult ära künda,” ütles Kõo vallas asuvate põllumajandusfirmade juht ja Imavere vallas asuva Essa-Reinu talu peremees Hendrik Allsaar, kes on ka Jõgeva Tootjate Liidu liige.
Allsaar meenutas, et kuivus raskendas kündmist ka eelmisel aastal.
Sadala kant liigse niiskusega kimpus
Sel nädalavahetusel algas sügiskünd Torma vallas Sadalas asuvas Miku talus. “Künname 60 hektarit. Üldiselt on hea künda, kuid kohati kipub siin seda tööd takistama liigniiskus. Enamik maad läheb aga sügavkobestamise ja randaalimise alla,” ütles peremees Sulev Tutt.
Sügisel haritud maadele külvatakse tema sõnul rapsi ja teravilja.
Palamuse valla aktsiaseltsis Evemar kavatsetakse sel sügisel künda 700 hektarit. “Praegu on see töö teoksil peamiselt Kaarepere lähistel. Küntud põldudele külvame kevadel rapsi, otra ja teisi teravilju,” ütles juhataja Mati Evert.
Viimased silokogused
Sügiskünd käib põllumajandusettevõtetes käsikäes viimaste silokoguste valmistamisega. “Silo tegemine ongi meil praegu põhiline põllutöö. Esmaspäeval alustasime maisisilo tegemist, mida 90 hektaril kasvavast maisist kavatseme valmistada ligi 3000 tonni. Keemilisi konservante me sinna ei lisa, küll aga bioloogilisi. Maisisilo plussiks on märkimisväärne energiasisaldus, mis parandab piimatoodangu kvaliteeti ja mõjub hästi lehmade tervisele,” rääkis Kõo kandi põllumajandusfirmade eestvedaja Hendrik Allsaar. “Kui mais tehtud, hakkame aukudesse ka ädalasilo tegema,” lausus ta.
Silo valmistamine kestab praegu ka aktsiaseltsis Evemar. “Ristikheinast teeme ligi 2000 tonni augusilo. Suvel jõudsime teha 6000 tonni augusilo. Sellest kogusest peaks 750-pealise mullikakarja ja lüpsilehmade toitmiseks piisama,” ütles Mati Evert.
Torma põllumajandusosaühingu tootmisjuht Aksel Simson aga lausus, et selles ettevõttes on plaanitsetud silokogused sügisel ära tehtud.
i
JAAN LUKAS
