Lõputu sadu on täitnud kõik ojad, jõed ja järved kurguni. Vahepeal maha sadanud lumi andis veel tugeva lisagi. Sellepärast on mõned matkarajad nii RMK Tartu-Jõgeva puhkealal kui ka piirkonna kaitsealadel täiesti läbimatud ja mitmel võib ette tulla lõike, kust on raske läbi pääseda või mis lausa vee all.
iii
Nii näiteks ei soovita RMK Tartu-Jõgeva puhkeala juhataja Malle Oras Tammeluha matkarajale praegu üldse minna. Seal ei aita ka kalamehekummikud, sest vee all olev laudtee on ohtlikult libe.
Tartu lähedalt Ilmatsalust alguse saav Linnutee matkarada on Orase sõnul Rabahane ja Kotka lõkkekohtade vahel üsna vesine, raja läbimiseks on vajalikud kõrged kummikud.
Koseveski looduskeskuse juurest alguse saav Kütiküla matkarada on tema hinnangul küll läbitav, aga jalas peaks olema ikka kas kummik või korralik matkasaabas. Ja metsa minnes soovitab ta selga panna ikka meie heitlikele ilmaoludele vastava riietuse.
RMK külastuskorralduse spetsialist piirkonna kaitsealadel Eerika Purgel märkis, et Kirna matkarada Alam-Pedja looduskaitsealal on praktiliselt läbimatu, raja lõpuosas ei päästa ka kalamehekummikud. Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialisti Riin Vare sõnul on Kirnal Pedja jõe vee maksimumtasemest selle aasta kevadise üleujutusega võrreldes puudu vaid 30 sentimeetrit.
Eerika Purgel lisas, et Endla järve piirkonna matkarada on paiguti raskesti läbitav, Mustjõe äärsel rajalõigul on vesi peal.
Purgeli kinnitusel saab kummikutega praegu Emajõe-Suursoo matkarajale, mis algab RMK Emajõe-Suursoo keskuse juurest. Kui kaua on sealt veel võimalik läbi pääseda, sõltub tema hinnangul sellest, kui kõrgeks tõuseb Emajõe veetase.
Samuti palub ta silmas pidada, et praegu on enamik kaitsealadel asuvaid laudteid väga libedad.
Tuleb aega võtta ja vaadata
Kõrgest veetasemest hoolimata on plusskraadide jätkudes endiselt tore metsa minna ja lõkke ääres keha kinnitada. Matkarajad, lõkke- ja puhkekohad ootavad ikka külastajaid. Ja kuigi päevad on järjest lühemad ja sombuse ilmaga päris valgeks ei lähegi, on mõnus sobivas riietuses videvikus metsas lõkke ääres istuda ja talve-ootuses metsa hääli kuulata. Suur sagimine ja värvide pillerkaar looduses on läbi saanud, sellele vaatamata märkab just praegu selliseid asju, mida suve lopsakuses ja sügiseses värvikirevuses tähele ei pane. Männikjärve raba laudteel liikudes ning seal asuvast vaatetornist kiigates avaneb kaunis pilt laugastega kaetud rabast. Kaiu järvede ümbruse metsades uidates näeb just praegu, kui kaunid on meil kasvavad samblad ja samblikud, ja kui palju erinevaid toone on rohelisel, pruunil, hallil….! Lehtpuude võra kogu ilu tuleb samuti nähtavale alles nüüd, kui nad on oma lehed langetanud. Metsast võib leida ka seeni Seni, kuni lumi ei ole uuesti maha tulnud, tasuks metsa minnes ka seenenuga ja korvike kaasa võtta, sest kuke- ja kännuseeni võib veel praegugi leida ning punava pohlagi saab mättalt suhu. Samuti on paras aeg võtta metsast kaasa mõni kuuse- või männikäbi, et hiljem kodus neist jõuludeks midagi kaunist meisterdada. Looduses liikudes järgige lihtsat põhimõtet, et mille jõuad loodusse tuua, selle jaksad ka koju tagasi viia. Nii Malle Oras kui ka Eerika Purgel rõhutasid, et enne matkama minekut on soovitav teha arvutis lahti RMK koduleht, kus uuendatakse pidevalt infot matkaradade seisundi kohta. Kodulehelt leiate ka meiliaadressid ja telefoninumbrid, kust enne retkeleminekut soovi korral teavet küsida. Värske teabe allikateks on oma igapäevatöös loodusega tihedalt seotud inimesed – Kaiu-Koseveski piirkonnas loodusvaht Monre Mäerand ja looduses ettevõtmisi planeeriv looduskeskuse juhataja Elle Mäerand. Eelkõige Alam-Pedja looduskaitseala, Emajõe-Suursoo kaitseala ja Endla looduskaitseala kohta oskavad täpsemat teavet jagada loodusvaht Viljar Purgel ja külastuskorralduse spetsialist Eerika Purgel. Suurvesi kimbutab *Tartu-Jõgeva piirkonna Tammeluha matkaraja laudtee vee all ja libe, Linnutee matkarajal Rabahane ja Kotka lõkkekohtade vaheline raja osa üsna vesine. *Endla järve piirkonna matkarada Endla looduskaitsealal paiguti raskesti läbitav, Mustjõe äärsel rajalõigul on vesi peal. *Kirna matkarada Alam-Pedja looduskaitsealal on üle ujutatud, raja lõpuosa peaaegu läbimatu. iii HELVE LAASIK
