|
<span lang=””> |
Mustvee sadam saab regionaalministri eelarvest 1 086 462 eurot, millele lisandub kümneprotsendiline omafinantseering. Seega algavad tõenäoliselt veel tänavu sügisel kauaoodatud sadamaehituse ettevalmistustööd. Kogu sadama ehitus võib maksma minna 4-5 miljonit eurot. </td> |
Mustvee linnapea Urmas Laur ütles, et esimesteks töödeks on projekteerimise, ehitusjärelevalve, projektijuhtimise ja keskkonnaseire käivitamine. Selleks kulub kokku ligi 200 000 eurot.
“Lisaks oleme vaadanud üle alustamiseks võimalikud ehituslikud tööd – vesiehitised ehk siis basseini kaevamine, muulide rajamine, nõlvakindlustused, slipp, ujuvkaid, teede ja parklate aluspõhjade tegemine, kommunikatsioonitrassid jne,” rääkis linnapea.
Tema sõnul ei jätku eraldatud rahast kogu sadama väljaehitamiseks, kuid tööd peavad olema tehtud mõistlikult, et järgmise rahasüstiga ei pea midagi ümber tegema. “Ka pooleliolev sadam peaks sedavõrd toimima, et võtaks juba vastu jahte ning kui on olemas slipp, siis on võimalik paate mugavalt vette lasta,” märkis Laur. Tema sõnul saab Mustvee linn lähiajal välja kulutada kõiki viit tegevust puudutavad hanked.
“Mustvee vajab sadamat ja nüüdisaegset infrastruktuuri,” ütles linnapea Urmas Laur. Tema sõnul on ka jõgevamaalastel endil kindlasti tarvis sadama ehitamiseks võimalikult erinevaid investeeringuid leida. “Sadamate valmimine tooks aga Mustveesse veelgi uusi investeeringuid ja töökohti,” tõdes ta.
Kesk-Peipsi Sadama sihtasutuse nõukogu esimees, endine maavanem ja praegune riigikogu liige Aivar Kokk ütles, et selle raha eest saab valmis ehitada jahisadama osa. “Teeme oma sihtasutusega tööd edasi selleks, et Mustvee saaks tuleviks ka reisisadama,” kinnitas Kokk.
Tema sõnul on sadama ehitamisega alustamine võtnud kahjuks küllalt palju aega. “Kuid tähtis on, et investeeringud maakonna infrastruktuuri ikkagi tulevad. Need toovad piirkondadesse ka uusi töökohti, mida on praegu Jõgevamaale väga vaja,” lisas ta.
Positiivne sõnum ettevõtjatele
“Sadama väljaehitamine ja kasutamine peaks olema perspektiivitundega ettevõtjate jaoks atraktiivne väljakutse, sest see annab esimestele investoritele juba lähitulevikus konkurentsieelise,” märkis Kokk.
Regionaalministri eelarvest toetatakse tänavu 2,3 miljoni euroga Peipsi äärsete sadamate ehitust ning keskkonna parandamist.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul aitab rahaline toetus lisaks mugavamale laevaliiklusele Peipsil kaasa ka järve keskkonnaolude parandamisele. “Aastatega on Peipsil kasvanud veeliiklejate arv ja sellega on kaasnenud ka koormus keskkonnale. Nüüdisaegse taristuga sadamad loovad paremad tingimused järve külastajatele ja võimaldavad vähendada jäätmetest tulenevat lisakoormust keskkonnale,” selgitas minister.
Nüüdisaegse taristuga sadamad ehitatakse lisaks Mustveele veel ka Tartusse, Räpinasse ja Kallastele.
Arendusprojekt valmis 2006. aastal
Mustveesse sadama rajamise eesmärgil hakati tegutsema juba enne 2000. aastat.
Hiljem on Mustvee sadama arendamisega aktiivselt tegelenud nii Mustvee Linnavalitsus, kui
Jõgevamaa Maavalitsus. 2005. aastal valmis Kasepää vallavalitsuse ja Mustvee linnavalitsuse jaoks visioon Kesk-Peipsi sadamate (Omedu ja Mustvee) detailplaneeringu koostamiseks, tasuvus- ja teostatavusanalüüsi läbiviimiseks ja keskkonnamõjude hindamiseks. Samal aastal alustasid Riina ja Aavo Raig planeeringu koostamist. 2006.aastal eraldati Kesk-Peipsi sadamatele Phare EBI programmist raha, millega tehti sadama maa-alade geodeetilised uurimistööd, akvatooriumite mõõdistustööd, valmisid navigatsiooniprojektid ning ka sadama projektid, mis tegelikkuses olid ainult arendusprojektid. Edasi on liikunud ka töö investorite leidmiseks. Seda on vedanud Kesk-Peipsi Sadama sihtasutuse nõukogu. Sama sihtasutus peaks hakkama tulevikus sadamat ka haldama.
Varem riik projekti rahaliselt ei toetanud
Kui 2008. aastal külastas Mustveed tolleaegne rahandusminister ja praegune Europarlamendi liige Ivari Padar. Omavalitsusjuhtide ja maavanema sõnum toonasele rahandusministrile oli, et riigipoolne tähelepanu ja rahaline toetus on positiivseks signaaliks ka erainvestoritele, kelle abi vajatakse sadamate valmimisel ja hilisemal käigushoidmisel.
“Selge, et Peipsi järv on tarvis riigile avada ja seda saaks teha just rajatavate sadamate kaudu. Iseasi on aga, kui ruttu neid väärt mõtteid realiseerida saab ja missuguses tempos suudab riik sadamaprojekti elluviimisele appi tulla,” ütles Padar 2008. aasta kevadel Vooremaale antud intervjuus.
Ivari Padari hinnangul tuleks Peipsi sadamate ehitamist käsitleda võimalikult erinevates arengukavades. “Nii tuleks Peipsi piirkonna arengut käsitleda majandusministeeriumi arengukavas. Kui rääkida rahandusministeeriumi rollist, siis rahandusminister saab igale ministeeriumile anda võimalused, milliste ressurssidega midagi teha saab. Haruministeeriumide asi on teha ressursside piires omad otsused. Ühtlasi oleks rahandusministeeriumil tarvis teada, mis on ühe või teise tegevuse sisu.”
Majanduslangust ja sellest tulenevaid pingelisi eelarvevaidlusi arvestades riik sadamate projekti varem konkreetselt reaalse rahaga toetanud pole.
Mustveesse on plaanitud reisisadam ja jahisadam koos basseiniga, milles on 40 kaikohta nii kodu- kui ka külalisjahtidele.
i
HELVE LAASIK
