Tartus kestab neljapäevani Mati Undile pühendatud festival UNT! Justkui eelmänguks sellele sai Voore külalistemajas Mati Undi surma-aastapäeval, 22. augustil Saare valla kultuuri- ja spordiseltsi eestvõttel teoks tema mälestusseminar.
Seekord oli see pühendatud Mati Undi loomingu seostele filmikunstiga. Kõige värskem Undi-ekraniseering on Veiko Õunpuu mullu valminud film “Sügisball”, mis põhineb Undi 1979. aastal ilmunud samanimelisel romaanil. Tallinna Ülikooli kultuurikorralduse magistrant ja filmikriitik Donald Tomberg võrdleski mälestusseminaril romaani ja filmi ning leidis, et vaatamata mitmetele erinevustele, järgib Õunpuu oma filmis väga täpselt Undi romaani poeetikat ning sarnane on ka kahe teose ruumikäsitlus. Õieti moodustavad romaan ja film justkui jagamatu territoriaalse terviku.
See tervik on mõistagi mõtteline, sest faktiliselt kirjutab Unt Mustamäest, Õunpuu filmis on tegevus toodud aga Lasnamäele. Depressiivsed, võõrandavad ja lamedad, st vertikaalse mõõtmeta (pole kõrgust, pole sügavust!) linnaruumid on muidugi mõlemad. Donald Tombergi sõnul oli just Unt see, kes Mustamäe fenomeni lahti mõtestas ja selle magalarajooni eestlaste teadvusse integreeris. Mustamäe on Undi käsitluses eripäraga eluruum, kus inimesi ühendavad vaid mingid juhuslikud sündmused, milles nad korraga osalema satuvad, muidu elab oma elu ega tunne enamasti isegi neid, kes temaga ühes trepikojas elavad.
Filmil “Sügisball” on olnud Eesti filmi kohta lausa tavatu festivaliedu. Selle edu põhjusi püüdis Voorel lahti mõtestada Eesti Ekspressi filmi- ja teatritoimetaja Margit Tõnson. Tema sõnul on festivalidel suurimat imestust-imetlust tekitanud filmi kujundus, mis ei kinnista tegevustikku mingi konkreetse ajastu külge, vaid milles esinevad kihiti mitmest ajajärgust pärinevaid reaaliad. Näiteks arhitekt Maureri korter on täiesti kaasaegse sisustusega, restoran meenutab aga miljöö poolest 1980. aastaid. “Sügisballi” peategelast Matit mänginud Rain Tolgiga publikul seekord kohtuda ei õnnestunud, sest päev enne seminari taganes ta varasemast lubadusest ega tulnud Voorele. Küll aga oli kohal 1966. aastal valminud filmis “Võlg” (see põhines 1964. aastal Loomingus ilmunud Mati Undi samanimelisel jutustusel) Malle rollis kaasa teinud Tiiu Lukk. Tema sõnul tegi Eesti Telefilm “Võla” valmis lühikese tähtaja ja väikese eelarvega, rezhissöör Valdur Himbekil oli aga julgust võtta peale kolmanda kursuse lavakunstitudengi Raivo Trassi osadesse eranditult harrastusnäitlejad. Stsenarist Mati Unt käis ka korra võtteplatsil vaatamas, kuidas asjad edenevad. Kui võtted läbi, laskis Tiiu Lukk selleks ajaks spetsiaalselt pikaks kasvatatud juuksed maha lõigata. Siis aga selgus, et üks stseen on filmipraagi pärast vaja ümber võtta. Himbek olnud Luki lühikesi juukseid nähes ahastuses, aga hädaolukorra aitas lahendada pearätt, mis soengu ära varjas.
Peale eelmainitute said seminaril sõna ka kirjanik Jan Kaus ja Eesti Ekspressi kirjandustoimetaja Kalev Kesküla. Ning peale Mati Undi mälestati seekord tema hiljuti lahkunud head sõpra Vaino Vahingut, kes ei pidanud paljuks kahele varasemale Undi mälestusseminarile Tartust kohale sõita. Veel tehti seminaril kokkuvõtteid Voore Põhikoolis korraldatud kirjatööde võistlusest, millel õpilased pidid matiundilikus stiilis kirjeldama oma kaunist kodukohta. Häid töid laekus palju, parimaks tunnistati neist VIII klassi õpilase Pille Arro oma.
RIINA MÄGI
