Maikuus saime tunda nii südasuvist soojust kui ka tavalisest jahedamat ilma. Kuu algas jaheda ja muutliku ilmaga. Pilves ja tuuline ilm vaheldus päikesepaistega, aeg-ajalt sadas vihma.
Tugevam sadu oli 4. mai öösel. Hommikuks olid suured loigud teedel ja põllud porised. Sageli ilm öösiti selgines, mis tõi kaasa õhu kiire jahenemise. Varahommikuks oli muld pealt kohmetanud, loikudel jääkirme, rohi hallast valge.
Kõige külmemad ööd olid 3. ja 6. mail, kui õhutemperatuur langes -2 kraadini, rohul -8…-9 kraadini. Vaatamata külmadele öödele, hakkas juba kuu esimestel päevadel laulma ööbik, kes rahvauskumuse järgi öösooja toob.
Püsivalt läks soojaks 12. maist
Taimede areng oli mai alguses aeglane. Alates 7. maist muutusid ööd soojaks ja areng looduses kiirenes. Kulused rohumaad muutusid peagi rohelisteks ja rohi hakkas jõudsalt kasvama. Toomingale lisaks lehtisid arukased, pihlakad ja lepad. Raagus metsad muutusid korrast rohelisemaks. Pikaks veninud kaseurvad levitasid tolmu, vaher õitses.
Väga soe oli ilm 8. mail, kui õhutemperatuur tõusis 24 kraadini. Seda soojust ei jätkunud aga kauaks. Õhtupoolikul hakkas müristama ja äikesevihm viis endaga soojuse kaasa. Kahel järgneval päeval oli taas sooja ainult 8…13 kraadi, 11. mail esines maapinnal öökülm.
Püsivalt soojaks jäi ilm 12. maist alates. Poolteise nädala jooksul oli temperatuurirežiim tavapärasest 7…10 kraadi võrra kõrgem. Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid 20…27 kraadini ja ka öösiti oli valdavalt sooja üle 10 kraadi.
Koos kõrgete temperatuuridega toimus intensiivne aurumine. Õhtupoolikuks moodustusid vihmapilved, mis siin-seal äikesemürina saatel maha sadasid. Kohati olid sajud tugevad. Sademete vesi jäi lühikeseks ajaks loikudena põldudele püsima. Tekkis mullakoorik. Tänu piisavale veevarule mullas ja saabunud soojusele tärkasid suviteraviljakülvid tänavu ühtlaselt.
Soojus pani puud kiiresti lehte ja looduse õide. Kuu keskpaigas õitsesid marjapõõsad, toomingad, kirsid, ploomid, pirnid, 20. mai paiku lisandusid õunapuud ja sirelid. Maastik kollendas võililleõitest. Looduse areng oli soojaperioodi lõpuks (23.05) tavapärasest ligi kümne päeva võrra ette jõudnud. Rohi kasvas tänu soojusele ja piisavale veevarule mullas kiiresti. Kuu keskpaigas oli hiline punane ristik põllul juba 15 sentimeetri kõrgune ja soojaperioodi lõpuks ligikaudu 30-sentimeetrine. Varjulistes kohtades levisid tänu soojusele ja rohkele niiskusele massiliselt kiriteod, mis kippusid aedades kahju tegema.
Jahe püsis ilm kuu lõpuni
24. mail läks ilm järsult jahedaks. Päeval oli sooja ainult kümne kraadi ringis, puhus kõle tuul. Taevas oli pilves ja aeg-ajalt sadas vihma. Pärast suvist soojust tundus ilm harjumatult külm.
Jahe ilm jäi püsima kuni kuu lõpuni. Vahel paistis pilvede vahelt päikest, mis suutis õhu soojendada üksikutel päevadel 16-17 kraadini. Ööd jäid küllaltki soojaiks.
Külmemateks osutusid 25., 29. ja 31. mai ööd, kui õhutemperatuur langes 2…3 kraadini ja maapinna lähedal esines kohati nõrka öökülma. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis 10…11 kraadisena, mis on keskmisest 1…2 kraadi võrra madalam. Kuulõpu seisuga kogunes efektiivseid (üle 5 °C) õhutemperatuure kasvavas kokkuvõttes 526 kraadi, mis on keskmisest enam kui 60 kraadi rohkem.
Looduse areng oli tavapärasest tasemest nädala võrra ees. Talirukis oli kuu lõpuks pea loonud, suvinisu veel mitte, talirüpsil olid moodustunud kõdrad ja samas jätkus õitsemine, suviviljad võrsusid, varasemad kõrrelised heintaimed olid loonud ja neid niideti.
Kogu kuu keskmine õhutemperatuur kujunes tänu kuu keskpaiga erakordsele soojusele Jõgeval viimase 88 aasta keskmisest kahe kraadi võrra kõrgemaks. Vihma tuli kuu jooksul keskmisele lähedasel hulgal, päikest paistis normist 10-15 protsendi võrra vähem.
Öökülmade aeg saab otsa
Milline on olnud juunikuu ilm Jõgeval aastatel 1922-2009? Juunikuu jooksul on tõusnud tavaliselt ööpäeva keskmine õhutemperatuur 13 kraadilt 16 kraadini. Keskmisena on lõppenud öökülmad õhus siinkandis juba mais ja maapinna lähedal lõpevad need juuni esimestel päevadel. Üksikutel aastatel on aga esinenud tugevaid öökülmi õhus ka veel jaanikuus. Minimaalseks õhutemperatuuriks on juunis mõõdetud -3 °C (1941. aastal).
Jaanikuu absoluutne maksimaalne õhutemperatuur on registreeritud Jõgeval 1968. aastal — 30,9 °C. Maksimaalne õhutemperatuur on tõusnud juunis üle 30 kraadi viimase 88 aasta jooksul 9 aastal. Vaatlusaastate keskmisena on sadanud juunis 67 mm, kusjuures sademete hulk on kõikunud 9 millimeetrist 1992. aastal kuni 192 millimeetrini 1998. aastal.
i
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
