Muretsemine on teatavasti väikeste laste vanemate, eriti emade pärisosa. Ikka juhtub, et silmatera tõbiseks jääb, kukub, millegi vastu allergiline on või koguni täid juustesse saab…
Alati ei ole käepärast elutarka ja rahulikku vanavanemat, meditsiiniharidusega inimesest rääkimata, sest iga kriimustuse ja aevastuse pärast ju tohtri juurde joosta ei tihata. Möödunud aasta lõpus nägi trükivalgust Juhani Püttsepa “Doktor Haldja lood”. See raamat on tänu- ja mälestuskummardus legendaarsele Tartu lastearstile Haldja Käärile, aga samas ka stressimaandav nõuandevalimik mudilaste vanematele.
Uute naabritega soojad suhted
Autori sõnul kasutas ta raamatut luues materjale Haldja Kääri isiklikust arhiivist, aga ka nõuandeid teistelt lahketelt arstidelt ja apteekritelt, samuti oma ema, Linda Püttsepa, lugusid, kes on töötanud ämmaemandana. Juhani Püttsepp ei salga, et leidub ka omaloomingut ja meeleolusid Tähtvere pargist, oma lapsepõlvemaalt.
Noor ema, kes mõneks ajaks kahe lasteaiaealise tüdrukuga Tähtverre ahiküttega korterisse elama kolib, saab oma naabriks tõelise hea haldja – kooli lõpetamisest kuni pensionile jäämiseni laste ravimisega tegelenud doktor Haldja, kel väikeste ilmakodanike tervis ikka südames esikohal ja kes alati vajadusel nõu annab ja appi tuleb. Uute naabritega tekivad heasüdamlikul vanaproual kohe soojad suhted, nii mõnusa seltskonna pärast kui vajadusel käiakse ikka vastastikku külas. Tänu sellele on noore ema hoole- ja murekoorem tükk maad kergem, pisitüdrukutel aga märksa huvitavam elu kui vaid emaga suheldes, kel pealegi palju tööd.
Põnevat infot jagub kuhjaga
Kuidas kindlaks teha, kas laps on pisikese tuleõnnetuse tagajärjel vingumürgituse saanud? Kuidas tunda ära allergilist reaktsiooni? Miks pole pisitraumade ehk marrastuste pärast vaja üleliia muretseda? Mida teha, kui suvine päike liiga on teinud? Kuidas jahutada mudilaste huvi vaid täiskasvanutele mõeldud filmi vastu?
Neile ja veel väga paljudele küsimustele saab Juhani Püttsepa vahendusel doktor Haldjalt vastuse. Saab sellistki infot, millest ehk kunagi varem üheski teavikus juttu pole olnud, näiteks et kuigi puuke ja haigusi, mida need elukad levitada võivad, tuleb kindlasti peljata, põevad eelkooliealised entsefaliiti tavaliselt kergelt, alla kaheaastasi ei soovita lastetohtrid üldiselt vaktsineerida ja kui ei elata lausa keset metsa ja mudilased mängides rohul ei rooma, pole kaitsesüstimisega mõtet kiirustada.
Lisaks toredatele lastepärastele illustratsioonidele kaunistavad raamatut doktor Haldja kirjutatud luuletused.
Kõige tähtsam on ikka terve laps
Emale ja tema kahele pisitütrele on eluaeg lastega tegelnud naabriproua tõeline hea haldjas, aga Haldja Kääri oli seda ju pika elu jooksul väga paljudele lastele, teda tunti-teati ja austati Tähtveres, kogu Tartu linnas ja kaugemalgi.
Küllap on tema patsiendiks-hoolealuseks olnud ka nii mõnigi meie maakonnas kaelakandjaks kasvanu, sest taandunud 1977. aastal Tartu lastehaigla peaarsti kohalt sooviga lihtsamat tööd teha, sai doktor Käärist mõneks ajaks kooliarst Jõgeval ning sordijaama lasteaias ehk päevakodus, nagu siis neid asutusi nimetati. Samuti jõudis ta töötada Saduküla ja Kuremaa lasteaias.
Lastearsti viimased töökohad olid taas Tartus – 10. keskkoolis ja 25. lasteaias.
Haldja Kääri oli veendunud, et lapsed on elus kõige tähtsamad ja vanemate ülesanne number üks on kasvatada üles terve laps.
Juhani Püttsepp
“Doktor Haldja lood”
„Doktor Haldja lood“
Illustreerinud Maria Kooskora
AS Postimees Grupp 2016
KAIE NÕLVAK
