|
|
Eile lõppenud haridustöötajate streigi raames ei mainitud kogu ettevõtmise jooksul ei meedia ega osapoolte vahendusel sõnagagi huvikoolide õpetajate olukorda, kes on paraku veel kehvemini tasustatud kui üldhariduskoolide ja lasteaedade pedagoogid. |
Üldhariduskoolide õpetajate palga alammäär on 644 eurot ning nad nõudsid streigiga selle tõstmist kahekümne protsendi võrra. Huvikoolide õpetajate palga määrab aga kohalik omavalitsus ja enamasti on need tavakoolide õpetajate omadest juba praegu väga palju väiksemad. Näiteks Jõgeval on tavakooli ja kunstikooli õpetajate palgavahe ligikaudu kakskümmend viis protsenti.
Samas ei leidnud Jõgeva Kunstikooli õpetajad, et nad peaksid õppetöö streigi ajaks katkestama. Jõgeva Kunstikooli direktor Anne Nurmik sõnas, et kuna streik on oma olemuselt “sõjakuulutamine” nende vastu, kellelt midagi saada tahetakse, on see jõudemonstratsioon. Kunstikooli õpetajad on aga tark ja rahumeelne rahvas ning nad teavad juba ette, et streigile peab järgnema osapoolte koostöö. “Milleks siis üldse enne end üksteise peal välja elada, püüame kohe alustada koostööga,” ütles Nurmik.
Huvikoolide õpetajad kaitseta
Huvikoolidega on praegu Eestis olukord ka muidugi selle tõttu teistsugune, et nende õpetajatele määrab ja maksab palga kohalik omavalitsus. Samas saab omavalitsus palka tõsta juhul, kui saab selleks toetuse riigilt või leiab täiendavalt vahendeid oma eelarvest, seega ongi huvikoolide palgaprobleemide lahendus kohaliku omavalitsuse käes.
“Meie koolis õpetavad lapsi õpetajad, kuid huvikoolid on seaduse järgi üks noorsootöö valdkondadest,” valgustas dilemmat Jõgeva Kunstikooli direktor. Kunstikooli kodulehel on üleval kooli õpetajate pöördumine, kus on kirjas:
“Riik on loonud olukorra, kus noorsootöö valdkonnas tegutsevate huvikoolide õpetajad on jäetud igasuguse kaitseta, kuid kindlasti on siin palju tegemata ka kohalikul omavalitsusel. Huvikoolides läbiviidava õpetuse väärtustamine kohalikul tasandil on ju tegelikkuses omavalitsuse prioriteedi küsimus /…/”
Samas ei ole kunstikooli juhtkond ja õpetajad kibestunud. Aeg-ajalt tuletavad nad oma olemasolu linnavalitsusele ja -volikogule meelde. Neile on vastatud, et õpetaja töötab väheste lastega ning riik ei toeta huvikoolide õpetajate tasustamist.
Jõgeva püüab tõsta palka viis protsenti
Üleeile kutsusid kunstikooli õpetajad ja direktor linnavalitsuse ning -volikogu liikmeid ka kooliga tutvuma ning kuulama nende mõtteid ja probleeme. Kohale ei tulnud kahjuks keegi. Siiski astus mõneks minutiks läbi linnapea Kalmer Lain, kes soovis kunstikooli õpetajatele head naistepäeva ning lubas tulla palgaküsimust arutama esmaspäeval.
Kunstikoolis ollakse teadlikud, et omavalitsuses püütakse leida võimalust huvikoolide õpetajate viieprotsendiliseks palgatõusuks. Samas meenutas Anne Nurmik, et viieprotsendiline palga tõstmine pole siiski nende jaoks palgatõus, vaid hoopis samm palga taastamise suunas kärbete-eelsele tasemele.
Kunstikool streigi ajal tööd ei peatanud, vaid tõstis oma tunniplaani ümber nii, et õpilased saaksid ka hommikupoole nende tundides ära käia. Kunstikooli õpetajad tahavad nii kohalike omavalitsuste kui ka riigi juhtidele meelde tuletada ja selgeks teha, et ka nemad on siiski samasugused õpetajad.
“Ka meil on õppekava, millest peame kinni pidama, ka meie arendame last ning kujundame tema maailmapilti,” rääkisid Anne Nurmik ja õpetaja Katrin Tamm-Kuusik. Veel rääkisid nad, et lapses pole huvi kunsti, spordi või muusika vastu äratada üldse keeruline, palju suurem kunst on selle huvi hoidmine. “Meie tunnid toimuvad pärast tavakooli tunde, lapsed on väsinud ning siis on meie ülesanne viia õppetöö läbi nii, et lastel jätkub tahet kunstikoolis käia ning nad tahaksid oma tööle keskenduda,” selgitas õpetaja Katrin.
Huvi hoidmine on eriline oskus
<p />
Kunstikooli õpetajatel on hea meel, et linnavõim neid unustanud pole. Au-, tänu- ja kiituskirju jagatakse nende kollektiivile ja juhtkonnale pea igal aastal. Samas on selge see, et aukirja eest vorsti osta ja elektriarveid maksta ei saa.
Ajal, mil paljud Eesti õpetajad keevad vihast ning nädala sees loosungitega meelt avaldamas käisid, jäävad külmalinna kunstikooli õpetajad positiivseiks. Õpetaja Katrin tõi antud kontekstis näiteks ühe oma isa käest kuuldud seiga, kus palgapäeval oli tublile mehele öeldud: “Raha puudumisel avaldame kiitust”.
i
EILI KOITLA
