Paljud noored on eksamite eel tugevas pingeseisundis, sest tunnevad hirmu, et ei saada head hinnet, mis avaks tee kõrgkooli ning sealt edasi haljale oksale. Massilist eksamistressi soodustavad turumajandusliku ühiskonna iseärasused. Pidevas konkurentsis vee peale jäämiseks tuleb kõvasti pingutada, ennast täiendada ja arendada. Selline tegevus on normaalne, kui jäädakse mõõdukuse piiridesse.
Iga hinna eest parim
Paraku on tänapäeval välja kujunenud arusaamad, et peab iga hinna eest olema teistest parem, teenima rohkem raha, omama paremat autot, maja jne. Neid eesmärke silmas pidades teevad mitmed koolinoored endale eksamitest eluküsimuse, millest sõltub sotsiaalne positsioon. Mõned neiud ja noormehed tarvitavad eksamite eel ka stimulaatoreid amfetamiini, ekstasyt või teisigi mõnuaineid.
Algul teritavad stimulaatorid tõesti mälu, annavad juurde esinemisjulgust, oskust improviseerida. Sellises positiivses keskkonnas saadakse kergesti ?nelju? ja ?viisi?.
Kui aga kord stimulaatoreid proovitud, tekib väga kergesti pidev vajadus nende järele. See on sõltuvus, millest vabanemine on väga keeruline protsess, mis alati ei pruugi õnnestudagi.
Rikkuse nimel rabamine ei tee õnnelikuks
Juba ühe doosi mõnuainet kasutanud inimese ravi ja rehabilitatsioon võib kesta aastaid, isegi aastakümneid. Tean seda ka oma kogemustest, sest Soomes töötades tuleb mul pidevalt konsulteerida stimulaatorite ja mõnuainete ohvreid.
Regulaarne stimulaatori kasutamine kurnab ka organismi. Kahjustada saavad süda, sisesekretsiooninäärmed, teisedki organid. Tervise vaimset poolt rikuvad paanikahäired ja depressioon. Niisugused tagajärjed võivad noorele elule saatuslikuks saada. Organism ei pruugi üldisele kurnatusele vastu pidada. Pole võimatu, et stimulaatoritega alustanu satub sedavõrd tugevasse hingelisse kriisi, et otsustab oma elule ise lõpu teha.
Võitlus selle vastu, et eksameid ei sooritata stimulaatorite mõjul, on üks osa vaevarikkast võitlusest narkootikumidega. Selle edukuse huvides tuleks Eesti vabariigis senisest märka rohkem raha eraldada. Soome politseil on näiteks olemas väga kallid vahendid narkojoobe kindlaksmääramiseks. Meie korrakaitsjatel niisugune tehnika puudub.
Väga oluline on muuta mõnuainetevaenulikumaks ka üldist mõttelaadi. Prioriteetideks peaksid olema hea tervis ja positiivne ellusuhtumine, mitte aga üleloomulik rabamine raha ja rikkuse nimel. Mõistagi tahame hästi elada, kuid ka rikkaks võib saada tasa ja targu.
Tervislike hoiakute kujundamisel on märkimisväärne roll pedagoogidel. Minu arvates on eriline veenmisjõud meesõpetajatel, keda meie haridussüsteemis endiselt napib.
Kahtlemata turgutatakse ennast eksamite eel ka kohvi ja muudegi ergutavate jookidega. Ka siin tuleks piiri pidada. Arstid on kindlaks teinud, et kui inimene joob kaks tassi kanget kohvi, tekib vajadus ühe milligrammi rahusti järele, sest käed hakkavad värisema.
Olen oma elus ka ise nii koolis, kõrgkoolis kui ka täienduskoolitustel sadu eksameid sooritanud. Soovitaksin eksamitegijatele retsepti, mida kunagi üliõpilastele pakkus välja arstiteaduskonna professor Elise Käer-Kingisepp.
Nimelt ütles ta, et ärge kunagi päev enne eksamit õppige, vaid mängige Toomemäel tennist. Küllap leiavad võimaluse tervislikuks eksamite-eelseks lõõgastuseks ka Jõgevamaa koolinoored.
JAAN OLARI, psühhiaater
