Viimase aja arengud ühiskonnas ja poliitikas on loonud olukorra, kus Eesti vajab tasakaalustavat sotsiaaldemokraatlikku maailmavaadet rohkem kui kunagi varem meie taasiseseisvumise järel. Sotside ülesanne on võidelda süveneva ebavõrdsuse vastu ning tagada, et Eesti riigi arengus oleks kõigil oma roll: mitte ainult Tallinnal, vaid ka igal väiksemal asulal; mitte ainult ettevõtjal, vaid ka palgatöölisel.
Meie eestvedamisel on tõstetud lastetoetusi, vähendatud ravijärjekordi, asutud noorte huvitegevust rahastama ja palju muudki, kuid ometi ei saa me Riigikogu valimistulemustega rahule jääda.
Mida peame tegema paremini? Sotsiaaldemokraatide tajutav poliitika ei saa seisneda ainult vastandumises. Inimesed ootavad eelkõige lahendusi, et neid kuulataks ja nendega arvestataks. See on ühtlasi parim relv pahameele ja protesti vähendamiseks ühiskonnas. Oleme tugevad vabaduste eest seismisel, sotsiaalpoliitikas. Minu eesmärk on tuua tagasi nende teemade kõrvale võitlus sotsiaalse ebavõrdsuse vastu. Tasuvam töö, töötajate väärtustamine ja julge ning erisustega regionaalpoliitika on alati olnud selle maailmavaate üks nurgakividest.
Võrdne võimalus elada igal pool hästi, on väärikuse küsimus. Praegu, konarlikult koostööd alustanud EKREIKE valitsusleppes me neid kavatsusi ei leia, on vaid iluvigade parandused ning selle asemel, et inimeste eest seista, kulub kogu energia vigade parandamisele ja teistega jagelemisele. Veelgi enam, riiklik pealtvaatamispoliitika tähendab, et nähtamatut kätt kummardavad parempoolsed majandusdogmad kühveldavad jätkuvalt raha, inimesi ja võimekust peamiselt Harjumaale kõigi teiste Eesti piirkondade arvelt.
Üldistatult on palkade tõstmiseks kaks võimalust: uute tasuvamate töökohtade loomine ning ettevõtete arenguhüppe toetamine. Mõlemad eeldavad jõulist, erisustega regionaalpoliitikat, mida Eestis seni on kardetud. Peamiselt Reformierakonna poolt, sest pime usk ühetaolistest maksudest keelab Eesti-sisese erikohtlemise seal, kus seda vajatakse. Tagajärjeks on teravad käärid tööturul – Harjumaal nõutakse tööpuuduse leevendamiseks välistööjõudu, samas kui Põlvamaal tuntakse puudust töökohtadest.
Uute töökohtade meelitamiseks pealinnast kaugemale peame ettevõtjatele tegema väärtuspakkumisi nagu näiteks asukohapõhised maksuerisused, odavam elektrienergia, toetatud infrastruktuuri rajamine. Üle 98 protsendi Eesti ettevõtetest on mikro- või väikeettevõtted, kus töötab kuni 50 inimest. Palgatõus neis ettevõtetes eeldab võimekust müüa rohkem või toota väiksema kuluga. Selliseid arenguhüppeid takistab täna raha puudus, liigkõrged pangaintressid ning piiratud võimekus EASi toetusi taotleda. Siin peab riik positiivselt sekkuma.
Palju suurema mõjuga kui Tallinnast töökohtade väljaviimine, on riigiasutustes juhtimisvõimekuse tõstmine ja vabanevate töökohtade kaugtööna välja kuulutamine. Tuhandete töökohtade pakkumine väljapoole pealinna annab uue hoo maakondlikele kaugtöökeskustele, parandab haridusalaseid tugitegevusi, need omakorda loovad sildu uute töövõimaluste tekkimiseks.
Tasuvama töö eelduseks on teadmised ja oskused. Elukestva õppe osas oleme teinud palju, kuid tihti on just nende inimeste ligipääs haridusele piiratud, kelle töökohad võivad lähima kümne aasta jooksul kaduda või kes uusi oskuseid kõige rohkem vajavad. Eelkõige peab riik nende poole vaatama.
Inimeste võimestamine tähendab siinkohal võimalust omandada uusi oskuseid, mis tagavad hakkamasaamise muutustega tööturul ning vähendavad sundi elada toetustest. Taolist eesmärki aitaks saavutada kutse- ja täiskasvanukoolidel, gümnaasiumitel, kõrgkoolidel ja koolitustega tegelevatel ühendustel põhinevad maakondlikud täiskasvanuhariduse võrgustikud. Kasutades olemasolevate üldhariduskoolide rohkust toome oskuste omandamise inimestele lähemale ning hoiame väikesed koolid elus.
Sotsiaaldemokraatide roll ühiskonnas on läbi aegade olnud tegeleda ebavõrdsuse vähendamisega. Täna peame seda ülesannet võtma tõsisemalt kui kunagi varem, et piste haaval õmmelda kokku ühiskonna õmblused, mis on juba kärisenud või kärisemise äärel. Oluline, et räägiksime oma loo läbi tegevuste – mitte ainult Toompeal, vaid igal pool Eestis.
Lauri Läänemets, SDE omavalitsuskogu juht, esimehe kandidaat
